Eesti uudised

ÜLE MILJONI ABIPALVE AASTAS: eestlased usaldavad politseid järjest rohkem (29)

Liina Hallik, 9. jaanuar 2019, 14:45
KORRAVALVURID: Mullu oli 25 protsenti väljakutsetest seotud avaliku korra rikkumisega.Foto: Robin Roots
Lähisuhtevägivald, roolikeerajaist nutisõltlased ja ebaseaduslikult Eestisse tööle tulijad – need on vaid mõned näited ülesannetest, millega politseil tuleb rinda pista. Siseminister Katri Raik ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher andsid täna ülevaate siseturvalisuse tagamisest lõppenud aastal. 

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher nentis, et möödunud aasta oli väga töine. „Politseil oli Eesti inimestega miljoneid kontakte. Samas oli see võimalus tõsta inimeste turvatunnet ja usku meie riiki,” rõõmustas Vaher. „8,5 miljonit töötundi turvalisema Eesti nimel!”

Samal teemal

Politsei poole pöörduti mullu enam kui miljonil korral. Otsest politsei sekkumist vajas pöördumistest veerand. PPA teenindussaale külastati samuti üle miljoni korra.

Siseminister Katri Raik rõõmustas, et inimeste usaldus politsei vastu on jätkuvalt tõusuteel. „Politseitöö mõõt ongi inimeste usaldus,” sõnas minister. Samas valutas Raik südant politseiametnike vähesuse üle. Kui praegu töötab politseis 5000 inimest, siis 2010. aastal oli seal tööl 1100 inimest rohkem. „Me tunneme ennast turvaliselt, kui näeme politseipatrulli. Vaadates meie liiklussurmasid, lähisuhtevägivalda – me vajame neid [politseinikke] rohkem.”

2018. aastal alustas amet uue ID-kaardi välja andmist, võttis kasutusele mitmeid uusi töövahendeid ning läbis edukalt Schengeni hindamise, mille käigus rahvusvahelised eksperdid kontrollisid Eesti politsei tegevusi ja tööliine. „On oluline, et tavainimene saaks Schengeni alas muretult liikuda, samas et kurikaelad püütaks kinni,” selgitas politsei peadirektor. „Ja et Euroopa Liidu välispiir oleks hästi valvatud.”

Märgilise tähtsusega oli mullu toimunud muudatus politsei teenistusrelvades. Kui veel möödunud aastal olid Eesti politseinike vööl relvad, mida kaunistas viisnurk, siis nüüdseks on viimane Makarov ära saadetud.

Vaheri sõnul oodatakse politseilt järjest enam abi, mis ei ole otseselt politsei tegevusega seotud, ent on olulised üldise turvatunde loomises. „Olgu siis tegemist lapsega, kes küsib veebikonstaablilt nõu, kuidas oma vanematega suhelda, või uusaastaööl lendu läinud raketiga, mis hävitas inimeste elutöö,” kirjeldab Vaher. „Samas on tore, et politseid usaldatakse.”

Löömist ja hoolimatust tuleb politsei peadirektori sõnul Eestis paraku ette söögi alla ja söögi peale. Patrullid sõitsid 2018. aastal inimestele appi 52 000 korda, mis teeb keskmiselt 144 korda päevas. Kolmandikul juhtudest oli tegemist vägivallaga. 25 protsenti väljakutsetest oli seotud avaliku korra rikkumisega ning 17 protsenti liiklushuligaanidega.

Politsei kingitus 100aastasele Eesti riigile oli see, et Eesti kodudes oleks vähem vägivalda. „Aastaga tehti selle nimel kõvasti tööd ja olukord on paranenud,” sõnas Vaher.

Lähisuhtevägivalla tõttu pöörduti politsei poole 15 000 korral ehk keskmiselt 40 korda päevas. Vaher on rahul, et järjest rohkem teavitavad koduseinte vahel toimuvast vägivallast politseid ka kõrvalseisjad – naabrid, tuttavad, töökaaslased. „See on meie ühine mure, mitte peresisene asi. Oleme näinud, millised on tagajärjed, kui vägivallale õigel ajal tähelepanu ei pöörata ning ei sekkuta.”

Vaher lisab, et kõik lapsed peavad saama kasvada vägivallata kodus. Vägivallatseja peab kodust lahkuma. „Praegu on umbes 2000 perekonda, kelle osas on olnud korduvaid väljakutseid ning kellele pöörame koostöös ohvriabi ja lastekaitsega pidevat tähelepanu.”

Möödunud aasta kuum suvi oli liikluses traagiline

Õnnetuste arv hakkas tasapisi langema augusti teisest poolest. 2018. aastal oli kokku 1463 liiklusõnnetust, milles sai viga 1824 inimest. 67 hukkus, kolm neist tegi politsei hinnangul enesetapu. Joobes juhte kõrvaldati roolist 6800 ning nende põhjustatud oli 12 liiklussurma.

Roolikeerajaist nutisõltlasi tuli politseil korrale kutsuda 3800 korral, mida oli mullu poole rohkem kui 2017. aastal.

Hüppeliselt kasvasid merepääste juhtumid. Kui 2016. aastal vajas merel abi 535 inimest ning juhtumeid kokku oli 232, siis mullu tuli päästa juba 739 merenautijat. Vaheri sõnul on see ühelt poolt seotud väikelaevade arvu kasvuga, teisalt ei kasuta inimesed piisavalt päästevahendeid, samuti surutakse veesõidukisse sageli rohkem inimesi, kui alusele lubatud. „Päästevahendeid ei pea hoidma õllepudelite all,” selgitab Vaher algajaile merekarudele.

Lühiajaline töötamine Eestis on paari aastaga kümnekordistunud

Lõppenud aastal toimus plahvatuslik kasv töörändes, mis enam kui kahekordistus. Lühiajalist töötamist registreeriti mullu ligi 20 000 korral, samas kui aasta varem kasutati sellist moodust Eestisse tööleasumiseks 7500 korda ning aastal 2016 mullusega üle kümne korra vähem ehk 1782 korda. Tööränne on seotud valdavalt Ukraina töölistega, kes asuvad tööle ehitussektorisse.

„Sisserände piirarv 1315 sai täis 2. jaanuaril,” ütles Vaher, kelle sõnul peab mõtlema, kas piirarv praegusel kujul ennast enam õigustab. „Tänases koguses lühiajaliste töötamiste ja elamislubade vormistamine on politseile väga suur koormus. Ka alanud aastal ei ole töörände vähenemist ette näha.”

Alates 2016. aastast on poole võrra kasvanud ka ebaseaduslik ränne. Kui tunamullu oli riiki tungijaid 526, siis 2018. aastal juba üle tuhande. „Ka tööle tullakse ebaseaduslikult,” sõnas Vaher. „Saabutakse turismiviisaga, aga kohvris on töötunked. Nad ei tule siia vanalinna nautima.”

Politseiametnike töökoormus on suur, palk väike

Vaheri sõnul mõjutab elamislubade ja viisataotluste suur arv ka Eesti kodanike dokumentide väljastusaega. „Lisaressurss tuleb alati teiste tööliinide arvelt.” Seetõttu nendib Vaher, et kui järjekorras seismine on kahtlemata ebameeldiv, siis võib ressursside vähesus mõnes teises vallas ohtu seada inimeste elu ja tervise. „Politsei keskmine väljakutseaeg on praegu 19 minutit.”

Politseiametnike palk on tasapisi tõusma hakanud. „On oluline, et palgatõus jätkuks,” sõnab Vaher. „See peab kaasa liikuma vähemalt Eesti keskmise palgaga.” 

Patrullpolitseiniku palk koos öö- ja valvetundidega oli möödunud aastal 1195 eurot. Tänavu loodetakse see tõsta 1400 eurole.

29 KOMMENTAARI

f
Fegelein 10. jaanuar 2019, 16:00
Töökoormuse(väljakutsete) kasv ei tähenda kohe,et usaldus politsei suhtes on kasvanud,küll aga näitab see seda, et kuritegevus& probleemid on kasvanud, millega inimesed enam ise hakkama ei saa.
n
Naine Viljandist 10. jaanuar 2019, 10:11
Olen invaliid ja õhtuleht kuhu jäi minu korralik kommentaar. Häbi võiks olla õhtulehel. Loodan, et saatus karistab teid.
Loe kõiki (29)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee