Poliitika

KES TEGI SUURIMA ÄMBRI? | Õhtuleht reastas viimase poolaasta suurimad poliitskandaalid (18)

Siret Mägi, 9. jaanuar 2019, 17:20
Eesti 200 üles pandud reklaamplakatid Tallinna kesklinnas Hobujaama trammipeatuses. Tiina Kõrtsini
Eesti poliitmaastikul tegutsejatel on õnnestunud korda saata provokatiivseid tegusid, esineda kummaliste ja suisa solvavate sõnavõttudega ning mitmel muul viisil ämbrisse astuda. Õhtuleht heidab pilgu peale, kes on viimase poolaasta jooksul suuremate prohmakatega silma torganud. 

Eesti 200 üles pandud reklaamplakatid Tallinna kesklinnas Hobujaama trammipeatuses. Tiina Kõrtsini

Samal teemal

Eesti 200 vastuolulised plakatid

Mõned kuud tagasi erakonnana registreeritud Eesti 200 (E200) lasi 7. jaanuari varahommikul Tallinna kesklinna suurima liiklusega Hobujaama trammipeatusesse paigaldada reklaamplakatid, millel kutsuti nii vene kui ka eesti keelt kõnelevaid inimesi seisma õigel poolel. Esialgu erakond enda seotust plakatitega ei tunnistanud. Päev hiljem peetud pressikonverentsil põhjendas partei esimees Kristina Kallas nii vaikimist kui ka plakateid sooviga juhtida tähelepanu Eesti ühiskonna lõhestatusele. 

Reklaamkampaania põhjustas sotsiaalmeedias pahameeletormi ning teenis teravat kriitikat poliitilistelt konkurentidelt. Õhtul kleebiti need plakatid üle 2016. aasta Linnateatri ja Vene teatri ühisprojekti „Teisest silmapilgust“ illustratsiooniga ning plakatitele kirjutati spreivärviga „Siin oleme ainult meie“.

Päev hiljem vahetas E200 plakatid välja uute vastu, millel olid kirjas laused „Eestlased ja venelased. Käivad ühes koolis“ ja „Eestlased ja venelased. Käivad ühel peol“. 

Florian Hartleb (keskel, musta mütsiga) tõukles meeleavaldusel Odini sõdalastega. Kuvatõmmis / Delfi

Titevankriga provokatsioon migratsioonivastasel meeleavaldusel 

Vaid kuu aega varem jäid E200 liikmed silma teisegi provokatsiooniga. Nimelt üritas erakonna liige, sakslasest politoloogiadoktor Florian Hartleb 9. detsembril Vabaduse väljakul toimunud migratsioonivastasel meeleavaldusel lapsevankriga otsa sõita Odini sõdalastele, kes üritust turvasid, ning tõukas odinlastele appi tõtanud fotograafi.

Lapse ema, Eesti 200 projektijuht Teele Holmberg filmis samal ajal toimuvat mobiiltelefoniga. Sõnasõtta sattunud Hartlebile tõttas appi hoopis erakonna vabatahtlike koordinaator Kadri Napritson-Acuna, kes sõidutas lapsevankri pingekoldest eemale. 

Eesti 200 juhtunu eest vastutust ei võtnud. 

Europarlamendi saadik Indrek Tarand sattus EKRE korraldatud meeleavaldusel Toompea lossi ees kähmlusesse.  Robin Roots

Tarand sattus EKRE miitingul kähmlusesse

Ka esimene suurem meeleavaldus ÜRO ränderaamistiku vastu ei möödunud rahumeelselt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) korraldatud piketile kogunes novembri lõpus mõnisada inimest. Meeleavaldajatega läksid kohtuma ka sotsid Kalvi Kõva, Rainer Vakra, erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, ettevõtlusminister Rene Tammist ja välisminister Sven Mikser, lisaks sotside esinumbrina Pärnumaal kandideeriv Indrek Tarand.

Sotsid tahtsid miitingul samuti sõna saada, kuid rahvas ei olnud sellega päri. Selle kiuste haaras Tarand mikrofoni ning kutsus lühikese avalduse lõpus piketeerijaid hääletama sotside poolt. Seepeale tõugati eurosaadik ropu sõimu saatel jõuga lavalt maha ning tekkis rüselus, mille käigus Tarandit löödi mitu korda jalaga ja kriimustati veri välja

Pärast juhtunut kuulutas EKRE, et täbarasse olukorda sattunud Tarand oli purjus, kuid politsei lükkas selle väite ümber ja kinnitas, et poliitik oli kaine. 

Välisministeerium lasi ÜRO ränderaamistiku teksti eesti keelde tõlkida alles pärast valitsuskriisi puhkemist.  Mati Hiis

Välisministeerium viivitas rändeleppe eestikeelse tõlkega

Novembri algul hakkas ÜRO ränderaamistiku tõttu hargnema üks viimase aja suuremaid konflikte Eesti poliitmaastikul. Asjaolu, et raamleppe tekstiga polnud võimalik eesti keeles tutvuda, valas vaid õli tulle ja soodustas ränderaamistiku kohta käiva väärinfo levimist. Sotsiaaldemokraadist ministri Sven Mikseri juhitud välisministeerium ootas raamleppe eestikeelse tõlkega nädal aega ja avaldas selle alles pärast valitsuskriisi puhkemist. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu oli häälekalt ränderaamistiku toetamise vastu.  Teet Malsroos

Reinsalu ajas valitsuse tülli

Suuresti aitas ÜRO ränderaamistiku ümber puhkenud kisale ja kärale kaasa justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes 10. novembril teatas, et valitsus pole selles küsimuses midagi heaks kiitnud ega otsust langetanud. 

15. novembril kogunesidki valitsuserakonnad küsimust arutama, kuid ei jõudnud üksmeelele. Kohtumise järel nõudis Ossinovski justiitsministri tagasiastumist ning heitis nii talle kui ka Isamaale ette valeväidete esitamist ja valitsuse otsustusvõimetuks muutmist. Ühist keelt ei aidanud leida ka peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) kohtumine koalitsioonierakondade esimeestega. 

Lõpuks andis valitsus otsustamise üle riigikogule, kus ränderaamistiku toetamine 27. novembril heaks kiideti

Detsembri algul kiskus Reinsalu taas tüli üles ning saatis Mikserile kirja, milles soovis, et too teavitaks ÜRO-d, et Eesti siiski ei osale Marrakechi konverentsil ning pole seetõttu võimeline ränderaamistikku heaks kiitma.

Pärast seda, kui Eesti detsembri keskpaigas ÜRO peaassambleel ränderaamistikule sellegipoolest toetust avaldas, sõnas justiitsminister, et Isamaa kaalub võimalust Mikserile umbusaldust avaldada.  

Reformierakonnal ei õnnestunud sügisel ränderaamistiku kohta ühtset seisukohta võtta ning hääletamisest hoidsid oravad riigikogus üldse kõrvale. Teet Malsroos

Oravatel polnud selget arvamust

Ränderaamistikust tekkinud kriisi alguspäevil nimetas Reformierakonna fraktsiooni juht Jürgen Ligi raamlepet salasobinguks ning võttis selle vastu Facebookis teravalt sõna. Muide, ÜRO ränderaamistikku hakati välja töötama just Ligi välisministriks olemise ajal. Mullu Reformierakonnaga liitunud parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson aga sõnas, et selles küsimuses riigikogu kõrvalejätmine arutelust on lubamatu. 

Valitsuskriisi tekkimise järel ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et Eesti võiks ränderaamistikku toetada, ent ei väljendanud erakonna kindlat seisukohta selles küsimuses. Nädal hiljem Õhtulehele antud intervjuus ütles Kallas, et Reformierakond on nõus ÜRO ränderaamistiku otsuse osas kaasa rääkima vaid valitsuse juhtiva erakonnana.

Kui ränderaamistiku küsimus lõpuks riigikogusse jõudis, jätsid 30 Reformierakonna saadikut selles küsimuses üldse hääletamata. 

Endine EKRE poliitik Mart Saarso (vasakul) nimetas Tallinna linnavolikogu esimeest Mihhail Kõlvartit sobimatuks asiaadiks.  Aldo Luud / Teet Malsroos / Kollaaž

 Mart Saarso sobimatud kommentaarid Facebookis

Sotsiaalmeedias tehtud krõbedate sõnavõttudega on viimasel poolaastal mitmel korral silma jäänud EKRE poliitik Mart Saarso. Oktoobri algul kommenteeris ta Facebookis videot, milles keskerakondlasest Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart volikogu ees kõnet pidas, nõnda: "See asiaat ise on täiesti sobimatu sinna saali."

Hiljem ütles Saarso, et tema postituse ajendiks oli Kõlvarti otsus mitte lubada rahvuslippu Tallinna linnavolikogu saali.

Juulis aga võttis Saarso sõna LGBT-vähemuse kohta ning kirjutas oma Facebooki seinale: "Kõik need perverdid, kes mahuvad lühendi "LGBT" alla, tuleb arvele võtta kui 100% vaimsed invaliidid, millega kaasneks valimisõiguse tühistamine. Samas ei tähendaks see, et nad tööd tegema ei pea. Vaimne puue ei sega töötamist kirka ja labidaga ning ei kätke endast otsest ohtu tervele ühiskonnale. Ma mõtlen seda täiesti tõsiselt." 

Ilmselt oleks Saarsost saanud EKRE teine number Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, kuid novembri lõpus astus ta erakonnast välja ning loobus kandideerimisest

Peaministriks sooviv Kaja Kallas kaotaks sotsiaalmaksu ära, aga erakonnakaaslastest endised rahandusministrid matsid tema idee maha.  Robin Roots

Kaja Kallas kaotaks sotsiaalmaksu

Reformierakonna esimees ja peaministrikandidaat Kaja Kallas ütles septembris ERRi uudisteportaalile antud intervjuus, et talle meeldiks, kui sotsiaalmaks ära kaoks. 

Kas tema ettepanek võiks tähendada siis näiteks tulumaksu tõusu, ei osanud Kallas toona kommenteerida. "Ei ole seda lõpuni arvutanud, sest idee maeti meil [Reformierakonnas – toim.] üsna kiiresti endiste rahandusministrite poolt maha," lisas Kallas. 

Muusik Siiri Sisask teatas, et liitub EKREga ja kandideerib nende nimekirjas riigikokku, kuid loobus plaanist paari päeva pärast. Jörgen Norkroos

EKRE ja Siiri Sisaski üürike suhe

Septembris teatas muusik Siiri Sisask, et liitub EKREga ja kandideerib nende nimekirjas riigikogusse. Kuid vaid kaks päeva hiljem võttis ta oma kandidatuuri tagasi. Ühtlasi jäigi Sisaskil ametlikult EKREga liitumata. 

Muusiku poliitplaanidele tõmbas kriipsu peale Delfile antud intervjuu, milles ta ütles, et samasoolised paarid võiksid koos elada ja lapsi kasvatada. Ent see tekitas suurt nurinat EKRE liikmete seas, kes heitsid Sisaskile ette erakonna põhiväärtuste vastu olemist.  

Veidi enne Sisaskit kaotas EKRE kandidaatide seast Eesti Panga nõukogu endise juhi Jaan Männiku, kes loobus kandideerimisest, et tema täiskasvanud lapsed ei peaks enam vastama küsimusele "Kas su isa on rassist?".  

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel saab parteikaaslase Küllike Kübarsepaga peagi abieluvälise lapse.  Erlend Štaub / Laura Oks / Fotokollaaž

Vabaarmastus Vabaerakonnas

Augustis kirjutasime, et sellal veel Vabaerakonna esimehe ametis olnud Andres Herkel saab lapse endast 19 aastat noorema fraktsioonikaaslase Küllike Kübarsepaga. Nii Herkel kui ka Kübarsepp kinnitasid, et lapse saamine on nende teadlik otsus, mitte afäär.

Uudise avalikuks tulemise hetkel oli Herkel 35 aastat olnud abielumees ning ühe lapse isa. Õhtulehele tunnistas poliitik toona, et tema abielus on probleeme ja olukorra lahendamiseks on astutud samme.

Septembri lõpus jäi Herkel ilma erakonna esimehe kohast. Volikogu enamus tema jätkamist ei toetanud ning valis uueks juhiks hoopis Kaul Nurme.

18 KOMMENTAARI

õ
Õhtuleht 11. jaanuar 2019, 19:57
On ikka eriline roppus
j
jah 10. jaanuar 2019, 14:16
ja keegi peeretas veel indrekule näkku, nii kole lugu oli ,tarandil pandi pärast emos aju kipsi.
Loe kõiki (18)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee