Eesti uudised

ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES: aina rohkem inimesi ronib keelust hoolimata nõrgale jääle (3)

Kristjan Väli, 8. jaanuar 2019, 09:02
VAJATAKSE ABI: Aina enam sattuvad eestlased veekogudel hätta. Fotol on merepäästevõistlused Tallinna Lennusadamas.Foto: Alar Truu
Merehätta sattunute arvu plahvatuslik tõus on suuresti seotud eestlase enda rumalusega: aasta-aastalt põhjustab rohkelt õnnetusi inimeste suutmatus hinnata jää paksust, mistõttu pannakse veekogul ohtu nii enda kui ka teiste elu. 

Politsei- ja piirivalveameti teatel registreeriti mullu 286 merepäästejuhtumit ja abi vajas 739 inimest. Eelnevatel aastatel oli see arv oluliselt väiksem. PPA valmisoleku- ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla sõnab, et 2018. aasta numbrid lõi lakke juba ainüksi fakt, et mitmel korral vajasid päästjate abi veesõidukid, kus pardal oli korraga 10–20 inimest. „Osa neist olid lõbusõidualustega, kuid ka kaubalaevadega juhtunud õnnetused. Näiteks Glory Hongkongi meeskond jäi märtsis Soome lahel hätta,“ sõnab ta. Üksjagu oli juhtumeid, mis olid seotud keelatud ajal jääleminekuga. Näiteid on palju: mullu kevadel aprilli alguses jäi Peipsi järve lagunevale jääle lõksu ligi 150 inimest. Aasta lõpus jäi Pärnu lahel jääle lõksu 27 inimest. 

Kõik juhtumid pole õnneliku lõpuga. Mullu veebruaris sai Munalaiu sadama ligidal surma neli inimest, kui mikrobuss vajus kaldast mõnesaja meetri kaugusel läbi jää. Selles kohas ei olnud ametlikku jääteed.

Merehätta sattunute hulgas on ka palju neid, keda tehnika alt vedas. Üks näide pärineb mullu 12. novembrist, kus süvendaja Margrethe Fighter koos neljaliikmelise meeskonnaga teatas, et nad seisavad ankrus Kübassaarest ida pool, ent ankur ei pea ja laev triivib kaldale lähemale. Laeval olid mootoriprobleemid ning üks ankur oli juba lõhutud. Tuule kiirus ulatus merel kuni 18 m/s. Mullu novembris jäi paadiga Lämmijärvel madalikule lõksu kümneliikmeline seltskond. Sarnaste juhtumite arvu kasv on mõnevõrra paratamatus, arvestades, et eestlaste huvi veesõidukite vastu suureneb. Iga aasta saab väikelaevajuhi tunnistuse pea 1300 inimest. Samas suurusjärgus lisandub igal aastal registrisse väikelaevu – nii uusi kui ka kasutatuid. Ühtekokku on väikelaevu Eestis veidi üle 33 000.

Veeteede ameti (VE) väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõndi sõnul merekultuur areneb ja igal aastal tuleb juurde uusi sihtkohti ja veeliiklejaid, kuid kahjuks võivad sellega kaasneda ka õnnetusjuhtumid nii tehniliste rikete kui ka väikelaeva kasutamisnõuete rikkumise tõttu. VA teeb riiklikku järelevalvet tegevusloaga inimeste üle ja osaleb eksamitel. Just viimasel ajal on ennetavat tähelepanu pööratud väljaõppe teemadele, mis puudutavad paadi tehnilist seisundit, ilmaolude jälgimist ja reisi planeerimist, et veeliiklus oleks võimalikult ohutu. 

Väikelaevajuhi tunnistust ei ole vaja, kui purjepind on kuni 25 m2 või kui mootori võimsus on kuni 25 kW, kui sõidetakse valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni viie miili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni üheksa  kilomeetri kaugusel kaldast. Kõnd märgib, et sellegipoolest peavad väikelaevajuhil olema asjakohased teadmised ja oskused.

3 KOMMENTAARI

t
Tara- või müüriehitajatele. Kes neid igale poole ohtlike kohtade ette ehitada soovitavad. 9. jaanuar 2019, 04:18
Vahest tuleks nüüd ka veekogudele tõkketarad, aga velgi parem, 80 cm. kõrgused müürid ette ehitada? Et lihtsameelsed ohtlikule jääle ei pääseks!
p
Päästke ära aga pärast esitage arve mis kogu see lõbu maksma läks.Küll siis tulevad keelud meelde. 8. jaanuar 2019, 21:43
....
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee