Kommentaar

Igor Taro: Eesti 200 plakatid lõid pildi selgeks (65)

Igor Taro, 8. jaanuar 2019 08:47
Foto: Robin Roots
"Mina olen kakskeelsest perekonnast ja mu lapsedki kõnelevad mitut keelt. Paljudel tuttavatel ja sugulastel on samamoodi. Vaatasin eile õhtul neid Tallinna trammipeatuse plakateid fotodelt ja tabasin end mõttelt, et taasisesesivunud Eestis pole keegi suutnud paremini selgitada, mida tähendab meie ühiskonnas eri rahvusgruppide eraldatus," kirjutab Eesti 200 maakondlik koordinaator Igor Taro Facebookis. 

See lõi nii klaariks - puust ja sõna otseses mõttes punaseks. Mõned nimetasid seda koguni vaenuõhtamiseks. Isegi mitmed aastaid eri rahvuste vastandumise peale korduvalt mänginud inimesed võtsid variserlikult sõna. Mis vaen see seal ikka oli - lihtsalt olemasoleva olukorra kirjeldus ühe sümboolse trammipeatuse näitel. Imetleme koos. Pilt pole nähtus. Ta võib olla peegel. Või aken.

Mul endal pole keele- ega kultuuribarjääri. Umbes viiendikul Eesti noortest on. Nad eraldatakse juba lasteaias ning hoitakse kiivalt täisealiseks saamiseni oma eestikeelsetest eakaaslastest eraldi. Eestis on suurenenud rahvuspõhine eraldatus - eestlased ja venelased elavad rohkem omaette, kui kunagi varem kaasaegses Eestis. Meil on paralleelne tööturg, kus sama tööd tegev muukeelne kodanik võib teenida kolmandiku jagu vähem, kuna tema konkurentsivõime on piiratud. Meie majanduslik võimekus kannatab, sest osa meie inimesi ei panusta ühiskonda täiel määral. Kas jääbki nii? Ei pea jääma.

Muutusi saame ellu kutsuda ainult haridussüsteemist. Meie Eesti lapsed lähevad koos ühte lasteaeda, nad liiguvad sealt koos ühte kooli - seal mängivad koos jalgpalli, valmistuvad laulupeoks ja võtavad osa samast Vabariigi aastapäeva aktusest. Koos. Nad pidutsevad koos klassiõhtul ja koolidiskol. Vaatavad ja arutavad samu filme. Nii tekib neil ühtne sotsiaalne võrgustik, samasugused võimalused saada hea haridus ning jõuda ühisele tööturule. 

Meid on ainult 1,3 mln inimest siin väikesel maalapil nimega Eesti. Peame hoidma kõiki, kes meil on ja kutsuma tagasi, kes on siit läinud. Me ei jaga end igapäevaelus eestlasteks ja venelasteks, kodueestlasteks ja väliseestlasteks, “sinisteks” ja “punasteks” või kuidas see seal peatuses oligi. Lähme trammi ühest uksest, onju. See on meie pikk plaan Eestile.

Ühtne Eesti kool kõigile, alates lasteaiast. Lubame säilitada Eesti passi ka siit väljarännanud mitmenda põlve eestlastele - vahet pole, kas Kanadas, Abhaasias, Austraalias või Soomes. Lõpetame “hallide passide” väljastamise siin püsivalt enne Eesti iseseisvuse taastamist elanud vanemate lastele ja anname neile Eesti kodakondsuse. Nad on siin, nad on meie omad, nad pole välismaalased.

Lubasime Eesti 200 liikumisega kohe alguses, et kõneleme tõelistest probleemidest ausalt ja otsekoheselt. Ei aja utoopilist juttu nelja aastaga kahekordistuvast pensionist, ei luba raha ega hirmuta müstiliste ohtudega. Vaid pakume positiivset alternatiivi, et Eesti kestaks. Siin see on.

Samal teemal

08.00.2019
Tõnis Palts kiidab Eesti 200 kampaaniat: „Lõpuks on keegi näidanud, et meil on probleem.“
07.00.2019
Kristina Kallas tunnistab lekkinud kirjas erakonnakaaslastele: Eesti 200 püstitas täna Tallinna kesklinna ühe plakati
07.00.2019
Kaja Kallas provokatiivsetest plakatitest: Eesti 200 puhul kehtib tõdemus - käitu minu sõnade, mitte tegude järgi
07.00.2019
Raimond Kaljulaid: segregatsioonile viitav provokatiivne reklaam lõhestab ühiskonda