Maailm

Kõhe ja kummaline: lained kannavad juba aastaid Vaikse ookeani rannikule inimjalgu (18)

Toimetas Gerly Mägi, 6. jaanuar 2019, 18:08
Foto: pixabay.com
2019 algas Vaikse ookeani kirdeosas Salish'i mere rannikul taas kummalise leiuga – randa uhtus juba 15. inimjalg.

Daily Herald kirjutab, et rannas jalutajad leidsid uue aasta esimesel päeval Everettis Jetty saarel inimjala jäänustega saapa. Midagi muud eriskummalist randa polnud uhutud.

2017. aasta detsembris leiti must botas ühelt teiselt Briti Kolumbia rannalt. Politsei tuvastas, et see kuulus paar kuud varem kaduma läinud 79aastasele Stanley K. Okumotole.

Kummaline nähtus, et jalad või jalanõud randa uhtutakse, on kohalikke elanikke ja meediat hämmastanud juba pikka aega. Sellele on pühendatud suisa eraldi lehekülg Wikipedias. Alates 2007. aastast on Salish'i rannikul tuvastatud 15 leidu. Selle üle, kust need jalad pärit on, levib mitmeid linnalegende. Teadlaste sõnul pole aga kahtlastel kuuldustel mingit alust. Selgitusi tuleb otsida hoopis geograafilisest ja demograafilisest paiknemisest.

Jalgade ja jalanõude mõned leiukohad kaardil Foto: Wikimedia Commons

Salish on sisemeri, mis asub Põhja-Ameerika läänerannikul, koosnedes muuhulgas mitmetest väinadest. Salish ulatub osati kaugele sisemaale ja Salishi ääres asuvad suurematest linnadest näiteks Seattle (USA), Vancouver (Kanada) ja Tacoma (USA).

Just ümbritsetus suurtest ja rahvarohketest linnadest on üks peamisi põhjuseid, miks võikaid leide seal piirkonnas üsna tavapäraseks võib nimetada.

Kohtuekspert Kathy Taylor selgitas Vox'ile, et selles piirkonnas ongi lihtsalt väga palju surnukehi. Kuna ümberkaudsetes linnades elab tihedalt väga palju inimesi (ligikaudu seitse miljonit), tuleb seal ka palju uppumisi ette. Samuti võib näha seost mere ja suitsiidide vahel.

Ent miks just Salishi meri kehaosi enim kaldale kannab? Washingtoni ülikooli okeanoloogi sõnul kannavad hoovused ookeanis leiduvat edasi, oma roll on siin ka tuulel. Antud piirkonnas puhuvad tuuled enamasti läänest itta, niisiis aitab see kaasa asjade kandumisele idakaldale.

Miks just jalad? Simon Fraser'i ülikooli teadlane Gail Anderson selgitab, et vees kipuvad surnukehad kiiremini lagunema. Jäsemed tulevad keha küljest lahti ning kui nende küljes on miski, mis kergemini veepinnal püsib – näiteks saabas, kandub see lainetega hõlpsamalt edasi. "Pange tähele, randa pole uhtunud ühtki stiletot või plätut. Samuti on tänapäevased jalanõud kergemad ja hõljuvad paremini vee peal."

Taylori sõnul on politseil jalgade tuvastamisega raskusi. "Need, mida meie oleme näinud, pole värsked. Nad on vees olnud väga kaua aega ning on märkimisväärselt lagunenud." Seetõttu on DNA testi väga raske teha ning tihti ei anna need ka tulemusi, sest tulemusi pole politsei andmebaasis millegagi võrrelda. 

Kohtueksperdi sõnul on suur tähelepanu teemale tulnud meedia pärast. "Rannas käijad on nüüd tähelepanelikumad ja isegi vaatavad otsivalt ringi," ütles Taylor.

18 KOMMENTAARI

n
Nii-ii-ii vana uudis 7. jaanuar 2019, 11:16
"Alates 2007. aastast on Salish'i rannikul tuvastatud 15 leidu." Artiklis antud wikipedia lingi järgi leiti 15. jalg (!!!) 6. mail 2014. aastal. Mingi vana uudis jälle eetrisse paisatud ilma parandusi tegemata.
s
Säde ja sellid 7. jaanuar 2019, 10:34
Vaalaskalale mahub suhu palju, aga kurku ei lähe eriti planktonist suuremat.
Loe kõiki (18)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee