Igor Gräzin. Foto: Peeter Langovits
Juhan Mellik 4. jaanuar 2019 11:17
Äsja Reformierakonna ridadest lahkunud poliitik ja eurosaadik Igor Gräzin rõhutab, et ta ei saatnud novembrikuist kaebust Andrus Ansipi peale Keskerakonna juhatuse liikmena ja arusaamatuse taga seisab vaid apsakas. Küll jagub tal poliitiku suhtes aga karme sõnu.

„Ansip kritiseerib olukorras, kus ta ei tohi seda teha. Ta on Euroopa Komisjoni liige ja talle pole ette nähtud võtta sõna ei oma kodumaa ega ühegi teise riigi aadressil,” selgitab Gräzin avalduse tagamaid. Teda häirivad Ansipi sõnavõtud Eestis toimuva suhtes. „Neid teha keelab tal staatus, seda keelab tal Euroopa Liidu leping, ta ei tohiks kategooriliselt nõnda käituda.”

Ansip olevat juba kaks korda ebakohaselt suud pruukinud ja Gräzin juhtis enda sõnul sellele ka tema tähelepanu – et europoliitik lähenevate valimiste kontekstis oma käitumist parandaks. „Ühesõnaga ei tohi Ansip osaleda valimispropagandas. Kui ta seda teeb, peab ta ameti maha panema. Lihtne põhimõte, mis kehtib üle Euroopa. Ja Ansip on neid reegleid rikkunud,” räägib Gräzin.

„See oli lihtsalt tühi paber, mille võtsin Keskerakonna laua pealt,” kommenteerib Gräzin täna Delfis ilmunud artiklit. See kirjeldab, kuidas parlamendisaadik saatis novembris veel Reformierakonna liikmena Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile kaebekirja komisjoni asepresidendi Ansipi suhtes.

Kiri heidab Ansipile ette sekkumist tema koduriigi poliitikasse, kuid märkimisväärne on see, kuidas dokument on allkirjastatud: Gräzini signatuuri all seisab ühe tiitlina „Eesti Keskerakonna juhatuse liige.”

„Tehniline viga, mille võib maha tõmmata,” ütleb Gräzin. Ta selgitab juhtunut: nii tema, Indrek Tarand ja Yana Toom kirjutasid tekstile alla Keskerakonna kontoris. Ning paber, millele kiri sattus, oli ka vastavalt kujundatud. „Ütlesin, et olen valmis ühinema, andke mulle paber ja kirjutame alla,” lausub Gräzin.

„Viga on sees, mis parata. Jah, see on lohakas, aga viga oli väiksem kui arvata võib.” Kokkuvõttes mängis rolli mugavus – selle asemel, et hakata mingit uut paberit kirjutama, küsis Gräzin juba olemasolevat ja lisas sinna enda nime.

Kuivõrd sattus Gräzin tollase kriitika tõttu oma endise kodupartei pahameele alla? „Vot see on selline Nõukogude Liidu Kommunistlikus parteis juurdunud arusaam, et igasugune kriitika on pealekaebamine ja koputamine,” ütleb poliitik.

„Ja Ansip on ka meil kommunist,” lisab ta. Tegu oli Gräzini sõnul ju kõigest avaliku kirjaga, mille sihiks näidata, et Ansip käitub valesti. „Et tema staatus sellist käitumist ei luba ja härra Juncker, palun viska pilk peale, et ta nõnda enam ei teeks.”

Kas Juncker viskas siis pilgu peale? „Ma ei tea. Ametlikku kirja pole tulnud, aga mingil kuulujuttude tasemel jah,” teab Gräzin. „Ta peaks ikka reageerima, sest Ansipi-poolne seaduse- ja eetikarikkumine on meie kolme arust – meid on koos Toomi ja Tarandiga ju kolm – ikka väga jäme.”

Samal teemal

Kommentaarid  (77)

Andrus 6. jaanuar 2019 18:28
esseer lisna 6. jaanuar 2019 10:44
Rootsi sotsialistide häälekandja “Aftonbladet”, 14.11.1994: EL-i puhul on tegemist trotskistliku idee teostumisega. „ Stalini oponent Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Vahe sunnismaise teoorjusega seisnes vaid selles, et talupoeg töötas osa ajast mõisniku, osa aga enese heaks. Kuid marksistlikes-trotskistlikes tööarmeedes kavandati ainult käskija kasuks töötamist. Teo-ori võis end mõisniku käest vabaks osta, kuid trotskistid püüdsid säärast võimalust vältida, nad tahtsid täielikult kaotada eraomandi ja raha.“ – Viktor Suvorov, Puhastus, Tallinn 2000, lk 112–113.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS