Film

Neitsi Maali pälvinud „Seltsimees lapse“ režissöör: meil oli hea lugu, mis inimesi puudutas 

Keit Paju, 4. jaanuar 2019, 00:01
ISA JA TÜTAR: Kui kuueaastase Leelo  (Helene Maria Reisner) silme all arreteeritakse 1950. aastatel tema koolidirektorist ema, jääb ta isaga (Tambet Tuisk) kahekesi. Film põhineb kirjanik Leelo Tungla autobiograafial. Priit Grepp
“Filmi “Seltsimees laps” tegi eriliseks see, et see on olnud väga just see film, mida ma olen tahtnud algusest peale teha. Kui EV100 filmikonkurss välja kuulutati, teadsin kohe, et see on see lugu, mida ma tahan jutustada. See tuli tõesti mu südame põhjast!” õhkas režissöör Moonika Siimets, kui sai eile kätte Eesti ühe kõrgeima filmitunnustuse -  filmiajakirjanike aastaauhinna Neitsi Maali.

Aasta parima Eesti filmi Neitsi Maali auhinnale kandideerisid ka Jaanis Valgu “Ahto. Unistuste jaht”, Anu Auna “Eia jõulud Tondikakul”, Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna “Rodeo” ning Liina Trishkina-Vanhatalo “Võta või jäta”.  Siimets Režissöör tunnistab, et võit tuli talle suure üllatusena. “Eestis on publikunumbritestki näha, et on olnud väga uhke ja võimas filmiaasta. On tehtud suurepäraseid filme, mis on kvaliteedilt väga head ja mis on ka inimestele korda läinud. Tegelikult võinuks kõik saada Neitsi Maali,” jagas Siimets pärast auhinna kättesaamist muljeid. 

Samal teemal

Eesti filmiajakirjanike ühingu liige Andrei Liimets nentis samuti enne auhinna üleandmist, et sel aastal oli laureaati väga raske valida. Iga ühingu liige reastas viis oma lemmikfilmi, kuid sel aastal - tänu filmide rohkusele ja ka kvaliteedile - mainiti ära isegi rohkem filme. Liimetsa sõnul kaaluti tänavu isegi mitme auhinna väljaandmist, kuid järjepidevuse huvides otsustati, et piirdudakse siiski ühega. 

Auhinda oli kaasas vastu võtmas ka filmi produtsent Riina Sildos, kelle sõnul oli filmi tegijate jaoks tähtis teha filmi Eesti inimestele perioodist, mida ei ole väga käsitletud, kuid mis on siiski väga tähtis. “See ühendab põlvkondi, mis tekitab reaktsiooni ka nooremates inimestes. Kuna tegu on Leelo Tungla biograafiafilmiga, on mul väga hea meel, et ta oli filmi tegemisel meiega kaasas ning jagas meiega kõiki emotsioone.”

“Eks peabki olema väga hea lugu.“

Lisaks Neitsi Maali auhinnale on “Seltsimees laps” noppinud mitmeid auhindu teisteltki filmifestivalidelt: näiteks Berliini rahvusvaheliselt filmifestivalilt, Šveitsi Locarno festivalilt ja Lõuna-Korea Busani festivalilt. Waterloo filmifestivalil valis kriitikutest koosnev žürii parimaks naisnäitlejaks just noorukese, peaosas mänginud Helena-Maria Reisneri. Samal festivalil ning UK filmifestivalil nimetati “Seltsimees laps” aasta parimaks mängufilmiks. 

Kõige üllatuslikumaks tunnustuseks peab režissöör Siimets Lõuna-Korea filmifestivalilt saadud auhinda. “Lõuna-Koreas meie film ju esilinastus ja sealt saadud auhind oli üllatus selles mõttes, et see on nii teine kultuuriruum. Kuid nemad seal festivalil valisid välja meie filmi, ajastufilmi komöödiate kõrval...“

Mis võis olla aga see võti, mis “Seltsimees lapse” nii edukaks tegi - et see meeldis nii tavapärasele kinopublikule, kui ka halastamatutele filmikriitikutele? “Eks peabki olema väga hea lugu. Meil oli väga tugev alusmaterjal, mis inimesi puudutas. Leelo Tungal kirjutas need raamatud ja lubas meil need filmiks teha.  Samal ajal oli siin mitu õnnestumist: sai kokku väga loominguliste inimeste kamp, neil oli tänu EV100 toetusele võimalik oma potentsiaali rakendada, unistada suuremalt ja uhkemalt. Ja kolmandaks peab lihtsalt õnne olema. Ühte kindlat õnnestumisfaktorit ei saa välja tuua,” vastab Siimets.

Siimets vaatas tagasi ka filmivõtetele. Esmase raskusena kodumaise filmi tegemisel tuleb Siimetsale mõttesse just Eesti muutlik ja kohati karm ilm. Režissööri sõnul oli kõige suurem õnnestumine aga see, et tema poolt algselt peljatud koostöö lapsega, peaosas mänginud kümneaastase Helene Maria Reisneriga, sujus muretult. “Võid olla lastega väga hea, laps võib olla väga hea, aga alati on küsimus, kuidas ta stressile vastu peab, oma partneritega hakkama saab. Koduigatsus võib tekkida. Mul olid ikka väga suured hirmud ja paljud küsisid ka, et tore on, et sellist filmi teed, aga kuidas lapse lavastamisega hakkama saad?” tunnistab ta. Kuid igas päevas olid väikesed võidud: kui stseenid saadi hästi toimima ja need kenasti välja tulid või kui Reisneril tekkis hea klapp oma partneri Tambet Tuisuga, sai Siimets aru, et risk tasus ennast ära. 

Nimiosalist ootab suur tulevik

Režissöör tõdeb, et tal on juba peas keerlemas järgmiste filmide mõtted. ““Seltsimees laps” oli hästi suur ja võimas tegemine. Selles oli küll hästi palju huumorit kurbuse kõrval, aga ikkagi ma elasin väga neid lugusid läbi. Nüüd tahaks teha midagi, kus saab täiskasvanud professionaalsete näitlejatega lustida ja keskenduda heale tekstile. Midagi konkreetset mul hetkel ei ole, kuigi mul on paar lugu, mida hakkan kirjutama. Temaatiliselt tahaks nüüd midagi mittedramaatilist teha,” ütleb ta. 

“Seltsimees lapse” projektist jääb Siimets kõige rohkem igatsema seda mõnusat kollektiivi, kellega film sai tehtud. “Koostöö kunstniku, operaatori ja näitlejatega sujust hästi. Me nakatasime üksteist ja meil tekkis selline vaimne ruum, kus oli võimalik loominguliselt lustida ja rõõmu tunda - isegi, kui oli raske,” ütleb ta. 

Suurt tulevikku ennustab ta ka lapstäheks kerkinud Reisnerile. “Nii Eestis kui välismaal on kõik väga lummatud, kuidas ta mängib ja kui usutav ta on,” ütleb ta. Režissööri sõnul on tüdrukul kindlasti võimalust kunagi näitlejana läbi lüüa, kui ta vaid seda soovib. “Ta on öelnud, et tahab väga näitlejaks saada. Ja miks mitte - kõik on võimalik, kui ta väga tahab. Aga sama hästi võib temast saada suurepärane kirjanik, poliitik, kes iganes. Mida iganes ta ise tahab või millest unistab. Ta on väga sihikindel, loominguline, tark ja terav tüdruk. Ükskõik, mida ta peaks valima - olgu see näitlemine või midagi muud - ta lööb läbi,” on Siimets kindel.

Lisaks pronksist Neitsi Maali kujule sai Siimets Olympic kasiino poolt auhinnarahaks 2000 eurot. Konkreetseid plaane tal raha kasutamiseks veel ei ole, kuid ta nendib, et raha kulub režissööridel alati ära. “Me oleme kõik vabakutselised ja püüame kuidagi oma igapäevaeluga hakkama saada. Eks raha kulub ära ikka!”

Tänavu 26. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pikaajalisem ja järjepidevam filmiauhind Eestis. Neitsi Maali pronkskujuga kaasneb rahaline auhind 2000 eurot, mille paneb välja Olympic Casino Eesti, aasta filmiajakirjaniku stipendiumi annab välja Neitsi Maali auhinnagala toetaja Eesti Kultuurkapital. Eesti Filmiajakirjanike Ühing tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige.

Aasta parimad Eesti filmid

1. Aasta Eesti film – „Seltsimees laps“ (režissöör Moonika Siimets)

2. „Florida projekt“ (A One Films Estonia OÜ)

3. „Poevargad“ (Must Käsi 2 OÜ)

4. „Kutsu mind oma nimega“ (ACME FILM OÜ)

5. „Ekstaas“ (Bestfilm.eu OÜ)

6. „Lucky“ (Must Käsi 2 OÜ)

7. „Süüdlane“ (Estinfilm OÜ)

8. „Mina, Tonya“ (Estonian Theatrical Distribution OÜ)

9-10. „Täht on sündinud“ (ACME FILM OÜ)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee