Eesti uudised

Eestlaste majanduslik ebavõrdsus kasvab (61)

Ohtuleht.ee, 2. jaanuar 2019 11:50
Raha sukasääres. Foto on illustratiivne.Foto: Alar Truu
Sissetulekute kasv jätkub ning inimeste elujärg Eestis paraneb, kuid sealsamas võib öelda, et pensionäridel ja üksikvanematel läheb teistest siiski kehvemini, vahendab Äripäev.

Regionaalselt on erinevused jätkuvalt küllaltki suured ja näiteks üksikvanemaga leibkondade sissetulekud on hoopis vähenenud, ütlesid statistikaameti analüütikud Anet Müürsoo ja Anu Õmblus Äripäeva raadiosaates "Arvude taga".

Samal teemal

Nad ütlesid aga, et kuigi suhteline vaesus Eestis mullu kasvas, ei tähenda see ilmtingimata, et inimeste heaolu vähenes: pigem peegeldab see analüütikute sõnul teatud määral ebavõrdsuse kasvu.  

"Viimaste aastatega on leibkondade netosissetulekud kasvanud, pilt on järjest positiivsem," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo ja tõi näitena välja, et kui 2013. aastal oli kuu keskmine netosissetulek 511 eurot, siis 2017. aastal oli see juba 671 eurot.

Samas, kui palgad on näidanud viimasel ajal tõusu, pole sellele järgi jõudnud pension: Anu Õmbluse sõnul tõusis mullu suhtelise vaesuse määr 65aastaste ja vanemate hulgas 41,2 protsendi pealt 47,5 protsendini.

Õhtuleht kirjutas statistikaameti sotsiaaluuringutest, et 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 295 000 Eesti elanikku, mida on varasemate aastatega võrreldes 1,6 protsendipunkti rohkem. 

Suhteline vaesus on aastaga vähenenud nii laste kui ka noorte hulgas, suurenenud on vanemaealiste suhteline vaesus. Mullu elas 65aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses 47,5 protsenti, alla 18aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 15,9 protsenti. Samuti langes aastaga laste absoluutse vaesuse määr — 2017. aastal oli näitaja 3,2 protsenti, 2016. aastal 3,5 protsenti. 

Maakonniti on suhteline vaesus kõrgeim Valga maakonnas (40,1 protsenti), järgnevad Ida-Viru, Võru- ja Põlva maakonnad. 

Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga - toim.) oli väiksem kui 523 eurot  ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot. 

Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad mullu suhtelise vaesuse piirist allapoole.

Vaesusesse langemist aitasid takistada riiklikud toetused ja pensionid, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5 protsenti elanikkonnast ja absoluutses vaesuses 22.8 protsenti  elanikkonnast.

Samal teemal

21.00.2019
Maailma 26 rikkamal inimesel on varasid sama palju kui poolel inimkonnast
27.11.2018
Seisukoht | Isamaa vaesed
18.11.2018
GRAAFIK ja BLOGI | Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 300 000 inimest
14.05.2018
Vaesus murrab konti: kehval järjel eestlased on haiged, paksud, stressis ja surevad vara