Maailm

TEADUSAASTA 2018: jahmatavad geenikatsed ja suured läbimurded meditsiinis (5)

Triin Thalheim, 29. detsember 2018, 00:01
Kahe emaga hiir, kes oli võimeline terveid järglasi saama.Foto: Lyun Wang / Hiina teaduste akadeemia
Esimesed geenmuundatud beebid, paleontoloogide üllatavad avastused, galaktika saladuste muukimine ning vastulöök vananemisele ‒ need on märksõnad, mis jäävad seda aastat meenutama.

Järv Marsil

Samal teemal

Uudiseid, et Marsil leidub jää kujul vett, on saabunud juba aastast 2015. Vedela vee otsingud meie naaberplaneedil on käinud aastakümneid, kuid esimesed teaduslikud tõendid sellest avaldati alles 2018. aasta suvel. 25. juulil teatasid Itaalia teadlased, et radar MARSISe andmetele tuginedes võib oletada: punase planeedi lõunapoolusel 1,5 kilomeetrit pinna all asub umbes 20 kilomeetri pikkune ning vähemalt meetrisügavune järv. Kuna vesi pole külmunud, peab see olema väga soolane.

Maal on sarnastest liustikualustest järvedest võetud puurimise teel proove, millest on leitud mikroobe. Kui edasised uuringud järve olemasolu kinnitavad, muudab see kindlasti viisi, kuidas hakatakse tulevikus otsima tõendeid elu võimalikkusest Marsil.

Ülitäpne tähekaart Linnuteest

25. aprillil avalikustas Euroopa kosmoseagentuur kosmoseteleskoobiga GAIA tehtud esimese ülitäpse 3D-tähekaardi Linnutee galaktikast. Kaardil on üksikasjalik info 1,7 miljardi tähe asukoha ning 1,3 miljardi tähe kauguse, värvide, liikumissuundade ja -kiiruste kohta. Kaardi kasutusvõimalused on viinud juba rohkem kui 400 teadusartiklini ning see pakub teadlastele ja astronoomidele avastamisrõõmu ja analüüsimaterjali aastakümneteks. Muide, vaatlusandmete analüüsis osaleb ka Eesti astronoom Indrek Kolka.

Gaia andmekaart on purustanud ka senise kujutluse Linnuteest kui rahulikult pöörlevast spiraalist – pigem on see teiste galaktikate vahel edasi-tagasi loksuv massiiv, kus kõik on liikumises.

3D-tähekaart Linnutee galaktikast. Foto: ESA/Gaia/DPAC

Siberi hübriidnaine

Altai mäestikust Denissovi koopast leitud luukillu genoomianalüüs viis Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased huvitava avastuseni homo sapiens'i eellaste kohta. Paleogeneetikud Viviane Slon ja Svante Pääbo järeldasid luutükist eraldatud DNAd uurides, et 90 000 aastat tagasi elanud noor naine oli hübriidliik – tema ema oli neandertallane ja isa Denissi inimene.

Luu tihedusest järeldati, et tegu oli 13aastase isendiga, keda teadlased hakkasid hellitavalt Dennyks kutsuma. Enamik neandertallaste säilmeid on leitud Lääne-Euraasiast ning Denissi inimeste luid Altai mägede piirkonnast. Avastus lubab oletada, et neandertallased võisid olla märksa liikuvama eluviisiga, kui varem arvati.

Naisneandertallase rekonstruktsioon.Foto: Vida Press

Septembris avaldasid Lõuna-Aafrika teadlased uurimuse hiiglasliku dinosauruse kohta, kes elas Maal umbes 200 miljonit aastat tagasi praeguse Argentina aladel ja kaalus ligi 12 tonni. Teadlased usuvad, et erinevalt rohusööjast brontosaurusest oli Ledumahadi mafube'ks nimetatud loom varase juura-ajastu nn üleminekusaurus, kelle esijäsemed olid kõverad, kuid väga jämedad, et looma hiiglaslikku keha toetada. Selline hüpotees annab alust oletada, et dinosaurused võisid areneda kahejalgsetest olenditest.

HIIDSAURUS: Kunstniku kujutlus umbes 200 miljonit aastat tagasi elanud ja ligi 12 tonni kaalunud dinosaurusest, kes sai nimeks Ledumahadi mafube.Foto: Viktor Radermacher / Witwatersrandi ülikool

Maailma vanim loom

Pannkoogikujulise merelooma Dickinsonia fossiilid on olnud mõistatuseks alates esimese säärase kivistise leidmisest 1947. aastal. Selle aasta septembris heitsid Austraalia teadlased paleontoloogide pühale graalile viimaks valgust. Fossiili rasvamolekule uurides tehti kindlaks, et see pärineb 558 miljoni aasta tagusest ajast, mil need 1,4 meetri pikkused ovaalsed olendid Maal elasid. Arvatakse, et nad võisid olla meduusi varased eellased. Senini teada olnud vanimad fossiilid pärinevad 20 miljonit aastat hilisemast ajast.

Dickinsonia fossiil.Foto: Vida Press

Edusammud Alzheimeri tõve ravis 

Lõpp vananemisele?!

Märtsis avaldas Bostoni teadlane David Sinclair ajakirjas CELL atrikli, kus teatas uurimisgrupi edust hiirte vananemise pidurdamisel. Imetajate vananemisega seostatakse molekuli NAD, mis on vajalik ellujäämiseks. Aja möödudes selle tase langeb, mis omakorda viib kõrge eaga seotud haigusteni. Sinclair leidis viisi, kuidas eakate hiirte NAD taset toidulisanditega jälle tõsta. Hiirte rakud muutusid nooremaks ja nende üldine tervislik seisund paranes. Ideaalis loodab Sinclair sama katsetada ka inimeste peal. Kui tulemused on edukad, võib see tulevikus viia toidulisandi tootmiseni, mis aeglustab vananemist ning vähendab Alzheimeri tõve ja vähi riski.

Pimedast nägijaks

Märtsikuus tuli ilmsiks, et uurimisgrupi London Project to Cure Blindness teadlastel õnnestus uskumatu läbimurdena taastada kahe pimeda patsiendi nägemine. Maakuli degeneratsioon (AMD) ehk kollatähni kärbumine on eakatel inimestel esinev silmahaigus, mille korral kahjustub ainevahetus võrkkesta maakulis. Eksperimentaalse rakuteraapiaga, mille käigus siirati tüvirakke silma kahjustunud aladele, õnnestus nägemine taastada patsientidel, kes ei suutnud enam lugeda ega nägusid eristada. Kui edasised katsed lähevad edukalt ning negatiivseid kõrvaltoimeid ei ilmne, võib protseduur saada lähema viie aasta jooksul sama tavaliseks kui katarakti ehk hallkae operatsioon.

Samasoolistel hiirtel sündisid järglased

Geenimuutmise tehnoloogia ja tüvirakkude abil õnnestus Hiina teadlastel katse, kus ilmale tulid samasooliste hiirte järglased. Kui emashiirte rakkudest sündisid surrogaatemal terved sigimisvõimelised järglased, siis isashiirte rakkudest sündinud hiirtest suri enamik 48 tunni jooksul. „Ei saa kindlalt väita, kas seda tehnoloogiat kunagi ka inimese puhul kasutada võiks,“ sõnas uuringu autor Wei Li Hiina teaduste akadeemiast. Uuring on püstitanud hulgaliselt eetilisi küsimusi ning samuti on endiselt õhus küsimused geenimuutmistehnoloogia ohutuse ja terviseriskide kohta.

Kahe emaga hiir, kes oli võimeline terveid järglasi saama.Foto: Lyun Wang / Hiina teaduste akadeemia

Kurioosum: esimesed geenmuundatud inimlapsed

November tõi selle aasta vastuolulisima teadusuudise Hiinast: biofüüsik He Jiankui jahmatas maailma teatega esimeste geenmuundatud beebide sünnist. He meeskond kasutas CRISPR-Cas9 ehk molekulaarkääride tehnoloogiat, et muuta geeni CCR5, mis sisaldab HI-viirusega seostatavat proteiini. Disainitud embrüotest sündisid kaksikud tüdrukud, kuid siiski pole kindel, kas nad on HIV-resistentsed. Teadlased üle maailma, sealhulgas 200 Hiina teadlast, on eksperimendi hukka mõistnud, sest CRISPR tehnoloogia pole kaugeltki valmis ega ohutu inimeste peal katsetamiseks. Hiina riikliku teadusministeeriumi sõnul on tegu seaduserikkumisega ning He'l on keelatud edasiste katsete tegemine. Samuti on vastuseta hulk eetilisi küsimusi selle saladuskatte all teostatud eksperimendi kohta.

5 KOMMENTAARI

j
31. detsember 2018, 23:35
Jesaja 6:9 Ja tema ütles: „Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa! 10 Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!”
i
inimkonnale 31. detsember 2018, 23:32
Jeesus Siirak .Kõik tarkus on Issandalt ja on igavesti tema juures. 2 Kes suudaks lugeda mereliiva ja vihmapiisku ning igaviku päevi? 3 Kes suudaks uu...
(loe edasi)
Loe kõiki (5)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee