Jõulud

Kuidas uus aasta just 1. jaanuarile langes (1)

Tõnis Erilaid, 29. detsember 2018, 00:02
Foto: MATI HIIS
„Teame!“ hõikavad lugejad nüüd kooris ja tuletavad meelde kooliajal õpitu: Julius Caesar määras oma Julianuse kalendris aasta alguseks 1. jaanuari.

Teoreetiliselt oli nii, aga kristluse tulles on aasta alguseks olnud ka 1. märts (seetõttu on üheksas kuu september tuletatud hoopis ladina arvsõnast seitse),  mõnel pool sõltus uus aasta külvi- või viljalõikusajast ja Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse 25. märtsil algavat Maarja-aastat. Aasta algust tähistati ka 1. septembril, aga sagedamini koos jõuludega  jms. Matthias Johann Eisen kirjutab eestlasist: „Näib, et vanal ajal jõule meilgi ühtlasi uue aasta alguseks peeti.“ Ta möönab, et paraku pole selle kohta kindlaid tõendusi.

1. jaanuari uusaastapäevana tähistamist segas kristluse tulles ka see, et see oli paganlik tähtpäev, millega kaasnesid häbitud orgiad. Sestap kuulutasidki kristlased 1. jaanuari paastupäevaks. 

Niisiis oli eri rahvastel hulk erinevaid ajaarvamisi ning asi oli üsna segane. Siis hakati pikkamööda 1. jaanuari ümber koonduma. Näiteks Rootsis alates 1529. aastast, Hispaanias ja Portugalis 1556. aastast, Preisimaal ning Taanis/Norras  aga 1559. aastast. Suurbritannia oma kolooniatega, Jaapan, Korea ja Hiina jäid seevastu üsna hilja peale.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee