Kommentaar

Mart Soidro | Edgar Savisaarest. Kokkuvõtvalt (15)

Mart Soidro, literaat, 27. detsember 2018, 19:26
Eelmisel reedel otsustas riigikohus, et altkäemaksu võtmise süüdistusega kohtu all olev Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar on liiga haige, et kohtu all olla. Seega jäi jõusse maakohtu otsus menetlus eksmeeri suhtes lõpetada.

Olgu üle korratud, et riigikohus ei arutanud Edgar Savisaare süüküsimust ega mõistnud teda õigeks. Ja nende suhtes, kellele heidetakse ette Edgar Savisaarele altkäemaksu andmist, kohtupidamine jätkub.

Inimesi on mitmesuguseid ja arvamusi erinevaid. Eriti veel sellistel kõigile arusaadavatel teemadel, mis puudutavad tervist, altkäemaksu ja Edgar Savisaart. Arusaadav, et paljudel ajas harja punaseks Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi kommentaar: „Täna võib Edgar Savisaar korrata, et on puhas nagu prillikivi, sest süüdimõistvat kohtuotsust ei tulnud. Samas on see kriminaalmenetlus ja kohtuasi kestnud kaheksa aastat, mis kurnas lisaks maksumaksja rahakotile oluliselt ka Edgar Savisaare tervist“ (Õhtuleht, 21.12.2018). Kohtuskäimine pole muidugi meelakkumine ja talaari nägemine imevits, mille järel toimuks imeline tervenemine.

Paarsada tuhat eurot igapäevasteks kuludeks

Olgu mõne jaoks kohtuotsus kui ebameeldiv tahes, inimese tervise üle ilkuda ei maksaks. Kuidas muudmoodi mõista kodanikuaktivisti Jevgeni Krištafovitši tõdemust: „Nüüd hakkavad paljud kohtualused istungitel käima kraadiklaas suus, lootes niimoodi menetlusest pääseda” (EPL, 21.12.2018). Selle ütlusega ei naeruvääristanud noorpoliitik mitte üksnes Savisaart, vaid ka meie kohtusüsteemi.

Pigem võiks arutleda selle üle, miks Edgar Savisaar hoidis oma kodus nii üüratus koguses sularaha. 22. septembril 2015. aastal leiti läbiotsimise käigus ja võeti asitõenditena ära 186 000 eurot ja 300 000 Eesti krooni.

Savisaar väitis, et sai selle summa oma lähedastelt igapäevakulude katteks.

Aga miks ta siis seda ära ei kulutanud? Eeldame, et tegemist on kokkuhoidliku mehega, kes mõtles oma vanaduspõlvele. Samas ei saa ma aru lähedastest, kes tassivad Hundisilmale tohututes kogustes Eesti kroone.

300 000 krooni oli selle kümnendi alguses ju korralik aastapalk! Kas nad tõesti ajalehti ei loe ega tea, et Eesti kroonid vahetati eurode vastu välja juba 2011. aasta jaanuaris? Ja paremat kurssi kui 15,646 pole isegi Savisaarel loota.

Aga Savisaarega on uskumatuid, et mitte öelda jaburaid lugusid varemgi juhtunud. 5. oktoobril 1995. aastal lahvatas pomm: eraturvafirmas SIA tehtud läbiotsimise käigus võeti ära hulk dokumente ja helisalvesti, sealhulgas Edgar Savisaare vestlused Tiit Vähi, Siim Kallase ja Indrek Kannikuga. Ka toona olid peaaegu kõik veendunud, et Edgar Savisaar lindistas salaja kõnelusi teiste poliitikutega. Aga võta näpust! Hoopis siseministri nõunik ja elukaaslane Vilja Laanaru (hiljem Savisaar, nüüd Toomast) oli kurja juur. Kui lugu päevavalgele tuli, tundis Vilja endal süüd, et on kahjustanud Edgar Savisaare mainet, esitas lahkumisavalduse, mille tollane siseminister kohe ka rahuldas.

Aastakümneid elasime õndsas teadmises, et ka lindiskandaali puhul on Savisaar puhas nagu prillikivi. Aga võta näpust! 2015. aastal ilmus Vilja järjekordne elulooraamat, kus vett ja vilet näinud poliitikadaam lõpuks ometigi kõik üles tunnistab:

„Hakkasin siis autos Edgarile rääkima, et ma ütlen, et mina lindistasin; et tema ei teadnud midagi; et ma tegin seda tema kaitsmiseks. Tema pintsak vedeleb ju sageli tooli seljatoe peal ja kui ta kuskile läheb, aitan ma selle talle nagunii selga – miks ma siis poleks võinud selle diktofoni talle pintsakutaskusse panna...” (Kalle Muuli, Tiit Pruuli „Vilja. Teine elu”).

Kokkuvõtvalt. Ka Savisaare altkäemaksujuhtumi puhul ei pruugi tõde selguda praegu, kui parafraseerida Artur Alliksaart.

Savisaar kui üleminekuajastu juht

Selle sajandi alguses meenutasime julgeolekunõuniku Eeri-Niiles Krossiga vanu aegu ja kinos „Kosmos” toimunud I noortefoorumit 4. juunil 1988.

Mäletan, et Rahvarinde liider Edgar Savisaar soovis ettenähtud seitsme minuti asemel kõneleda kakskümmend minutit, aga Kross kui foorumi juhataja olite resoluutne. Savisaar vihastas ja lahkus foorumilt. Kõlas kolksatus, uks sulgus ja pärast seda läksid paljude arvates tollaste noorte ja Rahvarinde teed lõplikult lahku.

„Ma mõtlesin pärast seda foorumit, et Savisaar oleks väga hea mees juhtima Eesti värki üleminekuajastul. Aga ma ei olnud juba siis kindel, kas ta sobinuks iseseisva riigi juhiks,” arutles toona Kross (ajaleht KesKus, märts 2001).

Miks ma sellest pealtnäha vähetähtsast seigast nii pikalt pajatan, võib lugeja küsida. Seda enam, et paralleele tänase päevaga otseses mõttes tõmmata ei saa - Savisaare protsessil peategelast ju kongi ei pandud, järelikult ei kõlanud ka ühtegi kolksatust.

Pekka Erelt võrdles Edgar Savisaart Hiiumaa küüditaja Jaan Pähnaga, kes samuti tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimeline kohtuistungil osalema (EE, 21.12.2018). Kohatu võrdlus, sest Savisaar pole inimsusevastases kuriteos olnud isegi mitte kahtlustatav. Tegelikult tahtis ta ju omal ajal inimestele head: murdis võilattu sisse ja rüüstas moonipõlde. Plaanis 1991. aasta talvel ka tallinlasi külma eest evakueerida.

Tagantjärele mõeldes on see ju naljakas. Poliitika ongi järjest rohkem meelelahutuse osa, aga koomiline lavakangelane, kes valetab ja rahvast rumalaks peab, nõudlikumat vaatajat naerma ei aja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee