Poliitika

2018. aasta Eesti poliitikas: valitsuskriis, uued erakonnad ja umbusaldushääletused (6)

Kadi Raal, 27. detsember 2018, 16:31
Urmas Reinsalu ütles pärast arvamusloost alguse saanud skandaali, et tema ametist vabatahtlikult tagasi ei astu.  Teet Malsroos
Eesti poliitika küttis sel aastal kirgi, pakkus üksjagu kõneainet ning pakkus üllatusi. Meenutame, mis on lõppeva aasta kõige meeldejäävamad sündmused. 

Urmas Reinsalu ütles pärast arvamusloost alguse saanud skandaali, et tema ametist vabatahtlikult tagasi ei astu.  Teet Malsroos

Samal teemal

Reinsalu "kanakarja kambakas"

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL/I) avaldas jaanuari keskpaigas Eesti Päevalehes arvamusloo, milles astus välja vägivallatsemises süüdistatud teater NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaitseks ning nimetas Ojasood Eesti 100. aastapäeva etenduse lavastajaks sobimatuks pidanud 104 inimese pöördumist presidendile kanakarja kambakaks.

Minister märkis, et kui ta Ojasoo lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldas, siis mõistis ta naistevastase vägivalla hukka, kuid presidendile saadetud kirja valguses "lausa kahetseb seda avaldust". 

Sõnavõtt põhjustas suure pahameeletormi ning oleks Reinsalu peaaegu ministriportfellist ilma jätnud. Paar päeva pärast arvamusloo avaldamist esitasid Reformierakonna naisteühenduse NaiRe ja Reformierakonna fraktsiooni naisliikmed avalduse, milles nõudsid Reinsalu tagasiastumist. Hiljem liitusid umbusaldusavaldusega ka teiste opositsioonierakondade fraktsioonid.

Sotsid ja Keskerakond hääletusel ei osalenud ning Reinsalu umbusaldus kukkus häältega 46:0 läbi

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni umbusaldushääletus kukkus riigikogus läbi. Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Simsoni umbusaldushääletus

Vahetult enne Reinsalu skandaali puhkemist, andsid 44 opositsioonisaadikut üle majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni (KE) umbusaldusavalduse. Avaldusele allakirjutanud heitsid Simsonile ette, et ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist ega põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil. 

Umbusaldushääletus kukkus riigikogus häältega 44:49 läbi, kuid see püstitas omamoodi rekordi. Nimelt ei olnud ükski nurjunud umbusaldushääletus alates 2000. aastast parlamendis nii palju poolthääli kogunud. Ent õige varsti võttis Simsonilt rekordiomaniku tiitli üle Reinsalu. 

Peaminister Jüri Ratas esitas president Kersti Kaljulaidile ettepaneku nimetada tervise- ja tööministriks Riina Sikkuti ning riigihalduse ministriks Janek Mäggi.  Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Vahetused valitsuskabinetis

Lõppeval aastal läbis värskenduskuuri ka valitsuskabinet, milles vahetati ringi neli ministrit. Esimesena tegi lahkumistega otsa lahti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimesse Jevgeni Ossinovski, kes andis aprilli algul toimunud erakonna volikogul teada, et plaanib valimiste eel keskenduda sajaprotsendiliselt erakonnale ning paneb riigieelarve strateegia läbirääkimiste järel tervise- ja tööministri ameti maha. 

Paar nädalat hiljem teatas tagasiastumisest Keskerakonda kuuluv riigihalduse minister Jaak Aab, kes jäi märtsis autoroolis politseile vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega.

Juuli lõpus kirjutas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE) Facebooki, et loobub ministritoolist ja lahkub ühtlasi erakonnast. Palo tunnistas, et ei osanud 12 aastat tagasi sotside ridadesse astudes ette kujutada, et jääb poliitikasse nõnda kauaks ning lisas, et tema otsus ei sündinud kergekäeliselt. 

Novembri lõpus ütles sotside ridadesse kuuluv siseminister Andres Anvelt, et astub ministri ametikohalt tagasi ega kandideeri tuleval aastal riigikogu valimistel.

Lahkujatelt võtsid teatepulgad üle uue tervise- ja tööministrina Riina Sikkut (SDE), riigihaldusministrina Janek Mäggi (KE), ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina Rene Tammist (SDE) ja siseministrina Karti Raik (SDE). 

Tselluloositehase vastased moodustasid Tartus Emajõe mõlemale kaldale inimketi. Aldo Luud

Tüli tselluloositehase ümber 

Aasta esimeses pooles tekitas tänavu palju pingeid Tartu külje alla plaanitud tselluloositehas, mille vastu kogunes mai lõpus Tartu kesklinna meelt avaldama tuhandeid inimesi

Jaanipäeva paiku kogunesid valitsuse liikmed ja võtsid vastu poliitilise otsuse eriplaneering lõpetada ning novembri algul teatas valitsus pärast kabinetinõupidamist, et lõpetabki Tartu- ja Viljandimaal puidurafineerimistehase rajamise eriplaneeringu. 

Reformierakonna üldkogul valiti partei uueks juhiks Kaja Kallas. Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Erakondade uued näod

Kaks erakonda otsustasid valimisperioodile vastu minna uue juhiga. Aprilli keskpaigas vahetas Reformierakonna volikogu partei senise esimehe Hanno Pevkuri Kaja Kallase vastu välja ning Vabaerakond asendas septembris Andres Herkeli Kaul Nurmega

Kui teised erakonnad vahetasid oma juhti, siis otsustas Isamaa ja Res Publica Liidu laiendatud eestseisus aprillis hoopis erakonna nime ära vahetada. Uueks nimeks valiti Isamaa (I). Nimevahetust seletas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder sellega, et partei nimi peaks vastama nende poolt tehtava poliitika sisule. 

Eesti 200 asutas erakonna, esiplaanil rõõmustab värskeltloodud partei esimees Kristina Kallas.  Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Uute erakondade loomine

Sel aastal sai Eesti poliitikamaastik kolme uue erakonna näol lisa. Mai algul avaldas Postimees uue poliitilise liikumise Eesti 200 manifesti. Avalikkusel lasi liikumine oma poliitiliste ambitsioonide üle mitu kuud spekuleerida kuniks teatas augusti keskpaigas, et edasi minnakse erakonnana ning neil on soov kevadistel riigikogu valimistel kandideerida. Erakonnana asutati Eesti 200 novembri algul ning selle esimeheks sai Kristina Kallas. 

Septembri algul andsid oma soovist kevadel vastloodud erakonnaga riigikogusse pääseda teada kevadel Vabaerakonnast lahkunud Artur Talviku ja tema mõttekaaslased. Elurikkuse Erakonna nime kandev partei registreeriti novembri lõpul

Kolmanda uue poliitilise jõuna andis endast hilissügisel märku Rahva Tahte Erakond, mis registreerimiseks vajalikud 500 liiget kogus kokku nutitelefone loosides. Erakonna looja Madis Sütt sõnul ollakse ilmavaatelt sõbralik-konservatiivsed. 

EKRE organiseeritud pikett Toompeal-  Robin Roots

Ränderaamistik ja valitsuskriis

Selle aasta üks teravamaiad poliitilisi konflikte ja ühiskonda lõhestanud teemaks oli ÜRO ränderaamistik. Hilissügisel valitsuskriisini viinud tüli hakkas hargnema 8. novembril avaldatud Postimehe arvamustoimetaja Marti Aaviku päevakommentaarist, milles ta märkis, et dokumendis on potentsiaalseid suuri ohte lääne õigusriikidele ja leidis, et Eesti ei peaks sellele alla kirjutama. 

Veel sama päeva õhtul ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE), et ränderaamistik on Eestile kahjulik ning sellele ei tohi alla kirjutada. Järgmisel päeval võttis raamistiku vastu sõna Jürgen Ligi (REF) ning peagi liitus kriitikutega ka justiitsminister Reinsalu, kes kinnitas avalikkusele, et valitsus ei ole selles küsimuses üksmeelt leidnud. 

Üsna pea andis president Kersti Kaljulaid teada, et kui valitsusel ränderaamistiku osas üksmeel puudub, siis tema detsembris Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei lähe.

Samal ajal, kui teema avalikus ruumis aina teravamat vastasseisu tekitas, proovis välisminister Sven Mikser (SDE) selgitada, et ÜRO globaalne pagulasraamistik ei kohusta Eestit millekski ning sellele pole otseselt vaja ka valitsuse heakskiitu.

15. novembril kogunesid valitsuserakonnad arutama, kuidas suhtuda ÜRO ränderaamistikku, kuid konsensust ei saavutatud. Samuti ei andnud mingit tulemust kolm päeva hiljem toimunud valitsuserakondade juhtide neljatunnine kohtumine. 
 
Sotsid tegid seepeale ettepaneku anda otsustamine üle valitsuselt riigikogule ning 27. novembril toetas riigikogu 41 poolthäälega ÜRO ränderaamistikuga liitumist.

 
Ränderaamistiku toetamisele sõjakalt vastu seisnud EKRE eestvedamisel korraldati novembri lõpus Toompea lossi ees mõnesaja osalejaga meeleavaldus, mis läks üpris tuliseks, kui sotside poolt valima kutsunud Indrek Tarand protestijatega rüselusse sattus. Ränderaamistiku vastu on meeleavaldusi toimunud ka pärast seda ning ka neil on esinenud pingelisi olukordi. 
 
ÜRO peaassamblee võttis ränderaamistiku 152 maailma riigi toetusel vastu 11. detsembril. Enne jõule toimunud valitsuse pressikonverentsil andis Reinsalu mõista, et Isamaa pole rahul sellega, et ei saanud oma tahtmist ning kaalub nüüd "kõiki võimalusi", mis puudutab Eesti toetusest ÜRO ränderaamistikule kaasnevaid järelmeid. Muuhulgas on laual mõte Miksrit umbusaldada. 

 
 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee