Jõulud

Kust on pärit tuntud jõululaulud?

„Püha öö“ sündis tänu üleujutusele ja katkisele orelile, „Oh kuusepuu“ noomis truudusetut kallimat (4)

Triin Tael, 22. detsember 2018, 00:01
Foto: Martin Beddall / Alamy
Oh seda hämmeldust, kui selgus, et armastatud jõululaul „Stille Nacht“ polegi helilooja Joseph Haydni venna komponeeritud, vaid selle meloodia viskas vaid paari tunniga valmis külakooliõpetaja!

Jõuluaegset rahu ülistav „Püha öö“ sündis 200 aastat tagasi Euroopa jaoks tormilistel aegadel, kirjutab uudistekülg smithsonian.com. Euroopat olid laastanud Napoleoni sõjad. Rahanappus, ebakindlus, tulekahjud, üleujutused, nälg – rahva elu oli tõesti raske. Salzburgist oli sõdade käigus saanud Baierimaa osa, kuid 1816 tagastati see Austriale. Vähemalt oli sõjategevus viimaks ometi läbi. Rahu saabumise puhul kirjutas nooruke abipreester Joseph Mohr (1792–1848) kuuesalmilise luuletuse „Stille Nacht“ („Vaikne öö“). Kuid kaheks aastaks jäi luuletus sahtlisse.

Samal teemal

Välja võttis Mohr selle 1818. aasta jõuludel, kui – vähemalt legendi järgi – oli Salzbachi jõgi tunginud tema uude Oberndorfis asuvasse kodukirikusse ja rikkunud oreli. Et Püha Nikolause kogudusel oleks pühademissal võimalus hingekosutavat muusikat kuulata, vantsis Mohr külmal jõululaupäeval kolme kilomeetri kaugusel asuvasse Arndorfi-nimelisse naaberkülla. Seal elas tema sõber, kooliõpetaja Franz Xaver Gruber (1787–1863), kes oli ühtlasi Püha Nikolause kiriku organist ja koormeister. Kas Franz ei kirjutaks luuletusele meloodia? Nii saaks seda kitarri saatel kahehäälselt esitada. Gruber viskaski viisi ja seade paari tunniga valmis.

Kuna katoliku kirik ei kiitnud kitarri mängimist heaks, tuli Mohril ja Gruberil oodata jõulumissa lõpuni. Alles siis said nad „Stille Nachti“ ette kanda. Mohr laulis tenorit ja saatis end kitarril, Gruber esitas bassipartiid. Refräänis ühines nendega ka kogudus.

Oreliparandaja viis laulu massidesse

„Stille Nacht“ võinuks jääda vaid üheõhtuhitiks. Kogu maailm teab seda laulu tänu oreliparandaja Karl Mauracherile, kellele pala meeldima hakkas ja kes võttis selle noodi oma koju Tirooli kaasa. See mägine kant on tuntud ohtrate ansamblite ja kooride poolest. „Stille Nachti“ hakati ette kandma ning viimaks see tõlgiti ja levis üle kogu Euroopa.

MÄLESTUSKABEL: Salzburgi lähistel Oberndorfis endise Püha Nikolause kiriku kohal asub praegu kabel, mis on pühendatud „Püha öö“ loojatele Joseph Mohrile ja Franz Xaver Gruberile, kelle esituses pala 24. detsembril 1818 esimest korda jõulumissal kõlas.Foto: MMV

Ameerika Ühendriikidesse jõudis Austria jõululaul 1839. aastal tänu Tiroolist pärit Raineri perekonnaansamblile (mõelgem „Heliseva muusika“ lauluperele, kuid seadkem nad dickenslikumasse keskkonda), kes Uues Maailmas ringi tuuritas. Ingliskeelse versiooni „Silent Night“ kirjutas 1859. aastal New Yorgi episkopaalkiriku vaimulik John Freeman Young. Tema tõlkis Mohri kuuest salmist vaid kolm.

Ajakirja America teatel oli „Stille Nacht“ 1850. aastateks nii menukaks ja oluliseks kujunenud, et Berliini õukonnakapell soovis selle päritolu jälile jõuda. Oletati, et kauni jõululaulu võis olla komponeerinud tuntud Austria helilooja Joseph Haydni vend Johann Haydn. Õnneks jõuti järelpärimistega siiski külakooliõpetaja Gruberini, kes pani laulu sünniloo must valgel kirja.

Lugu siinkohal veel ei lõpe. Ligi sada aastat pärast „Stille Nachti“ sündi, aastal 1912, soovis kujur Josef Mühlbacher laulu autorite mälestust jäädvustada. Ehkki Gruberit oli tema eluajal maalitud, oli Mohr portree tegemisele alati vastu tõrkunud. Nii võttis Mühlbacher nõuks üles leida Joseph Mohri haud.

Kujur lasi Mohri kolba välja kaevata

Preestrina oli Mohr jõudnud teenida arvukates kirikutes. Helde hingena annetas ta suurema osa teenistusest heategevusele ning liikus siis jälle edasi. Enne liiga varajast surma – preestri viis vaid 55 aasta vanuses hauda kopsutõbi – oli Mohr teeninud Wagraini linnas, kuhu ta ka maeti. Mühlbacher lasi vaimuliku viimse puhkepaiga lahti kaevata. Tal oli vaja kätte saada Josephi kolju. Selle jäänuste põhjal saigi kujur Mohri ja Gruberi skulptuuri lõpule viia.

KIVISSE RAIUTUD: Gruberi (taustal kitarriga) ja Mohri mälestusmärgi rajamiseks lasi skulptor Josef Mühlbacher Mohri haua lahti kaevata, et vormida preestri kolju järgi elutruu pea. Tööd skulptuuri kallal alustas Mühlbacher aastal 1912 ja sai meistriteose valmis 1928.Foto: Eweht / Wikimedia Commons

„Stille Nachti“ sõnade autori pealuud ei maetudki tagasi hauda. See seisis õige mitu aastat, ent kui 1920. aastatel püstitati kunagise Püha Nikolause kiriku asukohta jõululaulule pühendatud kabel, paigaldati Mohri kolp müüri sisse, kuhu see on jäänud tänini. Kabeli ees seisab aga Mühlbacheri tehtud mälestusmärk kuulsa jõululaulu loojatele.

Austrias peetakse „Stille Nachti“ rahvuslikuks aardeks. Enne jõululaupäeva pole seda kombeks esitada. 2011 kuulutas UNESCO laulu vaimseks kultuuripärandiks. „Stille Nachti“ esimene teadaolev eestindus on Postimehe teatel pärit aastast 1888. See algas sõnadega „Vaikne öö, õnnistud öö!“ Tänini lauldava versiooni „Püha öö“ on saksa keelest tõlkinud Karl August Hermann (1851–1909).

2006. aastani arvati, et Mohr ja Gruber olid kahasse kirjutanud vaid ühe laulu. Kuid Wagraini kiriku arhiivist tuli lagedale ka „Te Deum“, mille teksti autor oli Mohr ja viisi autor Gruber. Seda saab nüüd kuulda Wagrainis asuvas Waggerli muuseumis.

JÕULUKLASSIKA: Laulu „Stille Nacht“ ehk „Püha öö“ esitatakse nüüdseks enam kui 300 keeles ning selleta ei kujutata pühadeaega ettegi.Foto: Vida Press

„Püha öö“ ajateljel

1816: Austerlane Joseph Mohr, Mariapfarri kiriku nooruke abipreester, kirjutab kuuesalmilise luuletuse „Stille Nacht“ („Vaikne öö“).

24. dets 1818: Nüüdseks Salzburgi-lähedases Oberndorfis Püha Nikolause kirikus abipreestrina tegutsev Mohr palub kooliõpetajal ja organistil Franz Xaver Gruberil luuletusele meloodia lisada. „Püha ööd“ esitatakse Püha Nikolause kirikus kesköisel missal esimest korda.

„Püha öö“ mälestuskabeli üks vitraažaken kujutab laulu algsete saksakeelsete sõnade autorit Joseph Mohri.Foto: Werner100359 / Wikimedia Commons

1827: Steyrist pärit raamatutrükkal Joseph Greis avaldab laulu esimest korda trükis.

1832: Tiroolis asuvast Zillertali orust pärit rahvalaulikute perekond Strasser kannab „Püha öö“ esimest korda ette teises riigis – Saksamaal Leipzigis. Strasserid ning teine lauluperekond Rainerid teevad „Püha öö“ Euroopas tuntuks.

1839: Perekond Rainer esitab „Püha ööd“ New Yorgis.

24. dets 1914: Esimese maailmasõja ajal laulavad vastasleeride sõdurid „Püha ööd“ üheskoos Läänerinde kaevikutes.

1935: USA laulja Bing Crosby salvestab oma versiooni, mis 30 miljoni müüdud eksemplariga püsib kõigi aegade edukaimate singlite edetabelis kolmandal kohal.

2011: UNESCO kuulutab „Püha öö“ vaimseks kultuuripärandiks.

24. dets 2018: „Püha öö“ saab 200aastaseks. Laulu esitatakse nüüdseks enam kui 300 keeles.

Allikas: www.stillenacht.com

„Püha öö“ on eestlaste hinnangul kauneim jõululaul

Kaks aastat tagasi valisid Klassikaraadio kuulajad aastalõpuküsitluses kõigi aegade kauneimaks jõululauluks „Püha öö“. Hõbedakohale tõusis Olav Ehala „Jõuluingel“ (sõnad Leelo Tungal). Kolmanda koha pälvis Adolphe Adami „Jõuluöö“ (eestikeelsed sõnad Heldur Karmo).

„Oh kuusepuu“ noomis truudusetut kallimat

„Oh kuusepuu“

Saksa jõululaulu „O Tannenbaum“ juured ulatuvad 16. sajandist pärit rahvalaulu, mille põhjal on valminud mitmeid versioone. 19. sajandil kirjutas saksa jutlustaja ja rahvalaulukoguja Joachim Zarnack oma versiooni, kus kuuse igihaljust vastandatakse kallima truudusetusele. „Tannenbaumi“ tuntuima versiooni kirjutas Leipzigi organist, õpetaja, luuletaja ja helilooja Ernst Gebhard Salomon Anschütz. Selles pole konkreetselt juttu jõulupuust, vaid pigem kuusest kui talve sümbolist – ning vihje kuuse truudusele on endiselt alles.

Ernst Gebhard Salomon AnschützFoto: Wikimedia Commons

„Üks roosike on tõusnud“

Ka see laul on pärit Saksamaalt, kus ta kannab pealkirja „Es ist ein Ros entsprungen“. Neitsi Maarjale kui roosile viitava kirikulaulu juured ulatuvad 17. sajandi eelsesse aega. Esimest korda ilmus laul trükis 1599 ning tavaliselt lauldakse seda meloodiaga, mille seadis saksa helilooja Michael Praetorius 1609. aastal.

„Jõuluöö“

Inglise keeles pealkirja „O Holy Night“ kandva meloodia (eestikeelsed sõnad Heldur Karmolt) lõi prantsuse helilooja Adolphe Adam veinikaupmees Placide Cappeau luuletusele „Minuit, chrétiens“ („Kesköö, kristlased“). Usuleigelt Cappeau'lt oli 1843. aastal tellinud jõululuuletuse tema kodulinna, Lõuna-Prantsusmaal asuva Roquemaure'i kiriku preester, tähistamaks sealse oreli remondi lõpulejõudmist. 1847 kandis Adami viisiga laulu Jeesuse sünnist ja inimkonna lunastusest Roquemaure'is esimest korda ette ooperilauljanna Emily Laurey.

Inglise keelde tõlkis laulu 1855. aastal unitaarkiriku vaimulik John Sullivan Dwight – ühtlasi Ameerika esimene mõjukas klassikalise muusika kriitik.

„Kõik usklikud, tulge“

„O Come All Ye Faithful“ (eestikeelsed sõnad väliseesti vaimulikult Einar Kivistelt, kes tegutses 1972–1986 Austraalia praostina) sündis esmalt ladinakeelsena ja kandis pealkirja „Adeste fideles“. Autorlus? Pole kindel – laulu loojaks on nimetatud nii inglise heliloojaid John Francis Wade'i ja John Readingit kui ka Portugali kuningat João IV-t, üldiselt aga peetakse seda Wade'i loominguks.

„Aisakell“

Ameerika tuntumaid laule „Jingle Bells“ („Aisakell“, eestikeelsed sõnad Heldur Karmolt) kandis 1857. aastal trükis ilmudes algul pealkirja „One Horse Open Sleigh“. On oletatud, et bostonlane James Lord Pierpont kirjutas selle esmalt pühapäevakooli jaoks, kuid tegelikult on „Jingle Bellsi“ sõnad toonase lastekoori jaoks sündsusetud – laul rääkis ju ometi kihutamisest ja tüdrukutele külgelöömisest. 1889 salvestati laul Edisoni silinderfonograafile.

„Valged jõulud“

Irving Berlini „White Christmas“ (eestikeelsed sõnad Heldur Karmolt), nostalgiline meenutus valgetest jõuludest, on pärit 1942. aasta filmist „Holiday Inn“. 1943. aastal Oscari võitnud laul on endiselt maailma armastatumaid jõulumeloodiaid – ennekõike Bing Crosby lauldud versioonis, mida maailmas on müüdud üle 50 miljoni eksemplari.

Bing Crosby (vasakul) ja Irving Berlin (vasakult teine).Foto: Vida Press

„Talve võlumaa“

„Winter Wonderlandi“ (1934) muusika autor on Ameerika helilooja Felix Bernard ja sõnad kirjutas Richard B. Smith, kes suri vaid aasta hiljem napilt 34aastaseks saanuna tuberkuloosi. Eestikeelsete sõnade autor on Vello Salumets ja populaarseks laulis pala ansambel Karavan.

„Me soovime rõõmsaid jõule“

Inglise jõululaulu „We Wish You A Merry Christmas“ (eestikeelsed sõnad Heldur Karmolt) tegi 1930. aastatel populaarseks Bristoli helilooja, organist ja koorijuht Arthur Warrell, kes selle Bristoli ülikooli madrigalikoorile neljahäälseks seadis ning 1935. aasta detsembris kontserdil ette kandis.

„Läbi lume sahiseva“

See ehe Eesti jõululaul ilmus esimest korda noodikirjas aastal 1924 pealkirjaga „Läbi sahiseva lume“. Sõnade autor on Julius Janson, viisi autor helilooja Juhan Aavik.

Juhan AavikFoto: ETMM / muis.ee

„Tiliseb, tiliseb aisakell“

„Tiliseb, tiliseb aisakella“ kirjutas Leo Virkhaus Julius Oengo (J. Oro) sõnadele 1934. aastal. Väidetavalt on laul tuntud vähemalt 70 riigis ning seal lauldud ja trükitudki algul traditsionaalina. Soomes on tuntud „Kilisee, kilisee kulkunen“. Oengo sõnad on ka laulul „Üle lume lagedale“.

4 KOMMENTAARI

j
ja 22. detsember 2018, 23:25
kõige paremat jõulujuttu kuulsin mõni aasta tagasi Kuku raadio digiteemalises saates (Tehnokratt?), toona leidsin kuulatavana ka internetist, kuid hiljem tasuta vabakuulamiseks linki enam leidnud ei ole. Otsige jõulujuttu, mida jutustab Ed Shepp!
k
kass 22. detsember 2018, 16:03
Oberndorfi Püha Nikolause kiriku oreli rikkusid hiired, kes olid katki närinud oreli lõõtsad. Maaleht kirjutas, et pedaali närisid katki. Mitte vesi ei rikkunud seda orelit.
Loe kõiki (4)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee