„Tõnisson on oluline selle poolest, et ta uskus ja tegutses rahvusliku isiksuse ja rahvusliku ühiskonna loomise nimel,“ räägib aastaid Tõnissoni tegevust uurinud Aru. „Selle pealt sai tekkida Eesti oma riik. Eesti keel, seltsid, ühistegevus, ajakirjandus – need olid vahendid, mille abil ta lõi rahvusliku isiksuse ja rahvusliku ühiskonna.“

Aru sõnul oli Jaan Tõnisson sündinud juht, koos kõikide oma vigadega: „Nagu suured juhid ikka: ta otsustas liiga palju, kamandas liiga palju ja rääkis liiga palju. Samas on selge, et ühtki suurt asja ei saa ära teha, kui väikestesse asjadesse pidama jääda. Tõnissonil oli oskus olla üle väikestest hädadest. Kriitilistel hetkedel suutis ta olla otsustaja, nii oli just tema see, kes 1933. aastal julges devalveerida Eesti krooni ja päästis sellega riigi majanduse.“

Laupäeva hommikul süüdatakse küünlad Raadi kalmistul Tõnissoni mälestusmärgi juures, sest on temagi üks neid Eesti suurmehi, kelle viimset puhkepaika pole leitud. Kell kaks algab Tartu ülikooli aulas konverents, mis Aru sõnul ei ole pühendatud niivõrd ajaloole kui just tänapäevale, millised Tõnissoni ideed ja tõekspidamised on veel nüüdki kasutatavad ja tulusad.

Laupäeva tippsündmuseks nimetab Aru Vanemuise väikeses majas ainult üks kord esitamisele tulevat Priit Strandbergi lavastatud kontsert-etendust. Kell seitse algaval etendusel astuvad lavale näitlejad Veiko Porkanen ja Linda Kolde, Tartu Akadeemiline meeskoor ja Vanemuise sümfooniaorkester.

„Tõnissoni sünniaastapäeva polegi varem nii suurelt tähistatud,“ sõnab Aru. „On olnud küll väiksemad konverentsid, kuid nüüdne on justkui tänuvõla tasumine.“