See 1927. aastal ühistegevust propageerivast kõnest pärinev lause on talletatud ka riigimehe mälestuskivile Raadi kalmistul. Teadupärast aga pole senimaani teada, kus Tõnissoni põrm puhkab.

„Vaim kasvab, kui seda ise kasvatame arusaamises, et meie rikkus on meie maa, meie esivanemate pärandus ja meie kustumatud aated vaimult rikkaks saamisest. See on lihtne, kui ei unustata, et Eesti riik püsib ainuüksi siis, kui tema põhjeneb rahvakultuuri ja rahvamajanduse hea-seisu peal,“ on üks teine väärt Tõnissoni mõte ühest vabariigi aastapäeva kõnest.

Ikka ja jälle need aated. Aga just aatemehena ongi Jaan Tõnisson Eesti ajalukku oma jälje jätnud. Pole siis ka ime, et tema suurimad austajad on teda nimetanud koguni Eesti demokraatia isaks. Kogu eelneva taustal on rohkem kui kummaline, et Eesti riigi 100. aastapäeva aastal plaanitakse Tallinna Tammsaare parki rajada Tõnissoni poliitilise vastase Konstantin Pätsi kuju. Mõlema mehe teeneid Eesti riikluse saavutamisel on raske üle hinnata; aga kui Pätsi eluloos on ka tumedaid laike – 1934. aasta riigipööre, vaikiv ajastu ja nn hääletu alistumine – siis Tõnisson jäi oma elu lõpuni kompromissituks demokraadiks.

Jah, Tõnissonile on püstitatud ausammas tema kodulinna Tartusse, aga oleks loogiline, et just tema kuju seisaks ka Toompeal, meie parlamendihoone lähedal.