Eesti uudised

Kingaekspert: nooremad ei pruugi teadagi, et olemas on kingsepp (14)

Juhan Mellik, 20. detsember 2018, 14:00
Tööpõld on lai: need saapad ootavad kohtuotsust. Kas on süüdi müüja või on süüdi kandja?Foto: Erki Pärnaku
„Alati tasub müüja käest selgitada, nad tunnevad seda kaupa,” õpetab ekspert Ülle Kasemaa põhitõdesid sellest, kuidas jalanõusid osta. „Kui küsitakse, siis ütlevad. Kui ei küsita, siis pole nad kohustatud üksikasjalikult selgitama.” Vähemalt ühe hooaja peaksid värsked jalanõud Kasemaa arvates vastu pidama küll – kuigi ega kvaliteet pole alati just hiilgav.

„Müüja tuleb kas või enda külge klammerdada, las ta räägib. Kui nad rääkida ei taha, siis kardavad liiga palju, ei taha klienti kaotada. Negatiivset ikka ei taha välja ütelda,” ütleb Nora Kasemaa ekspertiisibüroos eksperdina töötav Kasemaa, kes lisaks jalanõudele tegeleb ka rõivastega.

Ainult nii saab vältida sellist stsenaariumi, mis naisel just hiljuti ette tuli. Veekindlate pähe ostetud saapad ei osutunudki ühtäkki nii veekindlateks, kui arvatud. Aga kõik on korrektne.

Uurida, uurida

Tänapäeva tehnoloogia abil saab küll muuta materjale vetthülgavateks, kasutades selleks erinevaid membraane, neist kuulsaim ja tõhusaim on „Gore-Tex” „Või näiteks Hydramax, kus pealismaterjal on immutatud veekindlaks. Materjal imab vett sisse, kuni piir on käes. Seejärel kaob veekindlus seni, kuni jalanõu on jälle ära kuivanud,” ütleb Kasemaa. Millist tehnoloogiat on kasutatud, saab näha jalatsi peal toodud märgisest.

Kuna talv on juba ukse ees, siis on ekspertiisibüroo praakimislaual oma kümmekond saabast, mis kõik saabunud hiljuti ja ootavad ülevaatust. Kui tuleb kliendile positiivne otsus, on kauplus sõltuvalt puuduse iseloomust kohustatud kas jalatsid välja vahetama või parandama. Kui klient on ise midagi valesti teinud, nt ostnud endale vale suuruse või ebasobiva mudeli vms... siis ei ole kohustatud.

Neid kahte laadi lõpplahendusi on eksperdi sõnul enamvähem täpselt pooleks.

„Veekindlus,” toob Kasemaa välja talvise hooaja probleemi number üks. Inimesed ostavad nahast jalanõud ning arvavad, et need peavad vett. Tegelikult ei pea ega peagi pidama. „Neil pole mitte midagi häda, natuke kantud ja veidi liimist lahti ainult,” viipab ekspert hiljuti saabunud saabastele. Kaebus on selle üle, et saapad lasevad vett läbi. „Need on talvejalatsid, aga mitte veekindlad jalatsid,” täpsustab Kasemaa. Kui vastavat märgist pole peale pandud, siis pettuda ei maksa. Klient ise polnud asjadega kursis.

Kliendina kipub Eestis ikka vägisi jääma mulje, et poed küsivad küll jalatsite eest hingehinda, aga kvaliteet ei jääb makstavast summast kaugele maha. Ligi paarkümmend aastat tööd teinud ja omal aja kaubatundmist õppinud Kasemaa teab, et kõrge hind ei tähista sugugi mitte alati kvaliteeti. Samal ajal kehtib ikka reegel: väga odava hinnaga väga head kaupa ei leia. Kõrge kvaliteet pole kunagi odav.

Kaasaegse naisena peab Kasemaa mitut ametit, neist ühte– kaubatundja-eksperti – on ta õppinud kõrgkoolis ja on seega eriti südamelähedane ning selle eest on teda ka tunnustatud. Jalatsite arengust teeb ta selgitada nii mõndagi.

Kasemaa ütleb, et tänapäevased tehnoloogiad aitavad tootjatel kõvasti kokku hoida. „Kui vanasti sai ühest nahatükist ühe paari jalatseid, siis nüüd mitu, täisnahatükke on õpitud lõhestama kaheks-kolmeks kihiks ja venitama,” lausub Kasemaa.

Kui uus paar kingi-saapaid käes, tuleb nende eest siiski ka hoolt kanda. Hooldusvahendi ostmisel tuleks olla samamoodi tähelepanelik. Lugeda juhend korralikult läbi ja proovida toimemõju mõnes varjatud kohas.

Tänapäevased materjalid on ääretult mitmekesised: kingi-saapaid tehakse nii naturaalsest nahast, kunstnahast, tekstiilist, polümeermaterjalidest. „Olen näinud ka ÖKO suvejalatseid, mis valmistatud korgist, puidust, kenafikiust ja muust,” jutustab Kasemaa. Igal juhul tasub enne ostmist jälle põhjalikult uurida. Näiteks leidub inimesi, kes ei talu sünteetilisi materjale.„Kunstnahast mittehingava voodriga jalatsid soodustavad neil kõrgendatud higieritust, jalatsid „põlevad“ jalas ära ja kuluvad enneaegselt – süüdi pole tootja, vaid inimene, kes need jalatsid endale ostis,” annab Kasemaa nõu.

Teiseks tuleb arvestada füsioloogilisi eripärasid. Mitte kunagi ei tohi võtta number suuremat jalatsit, kus jalatsiliist on kitsas, aga jalg ise laiemat tüüpi. Kulumisjäljed ja hõõrdumine reedavad vale suuruse kohe.

Kolm paari jalanõusid

Kui jalatsil on paelad, siis tuleb need ka kinni siduda – mitte nii, nagu teevad osad noored, kes lahtiste paeltega ringi kõnnivad. Tootja on näinud ette, et jalats olgu fikseeritud. „Vastupidisel korral võin juba ette öelda: kannas on nagunii juba väikesed augud, nina juba ära hõõrdunud. Ja see ei ole tootja süü,” räägib Kasemaa.

„Ühel enesest lugupidaval inimesel võiks tema meelest olla vähemalt kolm paari jalanõusid,” lausub ta. Ühed näiteks selleks ajaks, kui autoga tööle sõita. Teised tööajaks endaks. Kolmandad siis, kui õhtul minna koeraga jalutama. Loogika on lihtne: nõnda ei saa üksainus paar kogu päevase jalgade haudumise enda kanda.

Loomulikult ei tohi unustada puhastamist, see olgu kui igaõhtune rituaal. Vaadata jalanõud üle, teha puhtaks ja tuulutada. Ning kui midagi hakkab silma, minna kingsepa juurde.

Ent millist eluiga üldse võiks ühelt normaalselt jalanõult tänapäeval oodata? Ühest vastust ei ole. Pretensiooni võib esitada kahe aasta jooksul pärast ostu. Vahel veab ja korraliku hoolduse korral peab paar oma viis aastat vastu. „Aga ei saa öelda, et KÕIK uued jalanõud kestavadki kaks aastat, see on absurd.” Erinevatel materjalidel on erinev vastupidavus ja eluiga.

Kasemaa ütleb, et üksainuski hooaeg on hea ja optimaalne kestvus. Tootmisdefektid – ka varajud iseloomuga ehk need, mida ostes ei näe – ilmuvad igal juhul juba varakult, tavaliselt paari kuu jooksul. Kuid isegi suvalised Hiina poest ostetud odavad suvejalatsid võivad oma funktsiooni edukalt täita. „Kanname suvega ära ja ongi kõik. Inimene on rõõmus, et tal olid lillelised tennised. Tema tarbimissoov sai rahuldatud.”

„Ühe hooaja peab kindlasti vastu pidama. Kaks hooaega on ka hästi,” arvab Kasemaa. Ta nõustub, et ega tänapäeva masstootmise puhul mingit ülipikka kestvust oodata ei maksagi. „Tänapäeva tööstus on juba niimoodi üles ehitatud – et tarbimist soodustada, et oleks kiirem kaubavahetus.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee