Eesti uudised

Igor Gräzin ei kandideeri Reformierakonna nimekirjas ka europarlamenti: kaalun poliitikast lahkumist (65)

Annika Erg, 19. detsember 2018, 18:22
Igor GräzinFoto: Tatjana Iljina
Igor Gräzin ei tunne pettumust, et Reformierakonna europarlamendi saadikute värskest nimekirjast tema nime ei leia. Sellegipoolest mõlgutab ta mõtteid poliitikaga lõpparve tegemisest.

Selle peale, miks ta parlamendisaadikute nimekirjast välja jäi, ei ole Gräzin väga tõsiselt mõelnud. "Mina olen ju praegu asendusliige, nii et mis ma ikka oskan öelda," nendib ta.

Samal teemal

Pettumust Gräzin kindlasti ei tunne. "Vastupidi, ma mõtisklen üldse sellest, kas ma poliitikaga edasi tegelen. Mulle tuli ju see suhteliselt ootamatult, alles septembrikuus. Minu arusaamised Euroopa Parlamendist on väga ligikaudsed. Ega ma asjadega päris kursis ei ole."

Tõsist pettumust tundis Gräzin hoopis viis aastat tagasi, kui ta toona Euroopa Parlamenti ei pääsenud. "Siis tundus see asi enamvähem tõsisena, et see võimalus oli. Siis oli üsna kurb olemine," meenutab Gräzin.

Poliitikast lahkumise osas Gräzin kindel ei ole, aga ta kaalub seda päris tõsiselt. "Ütleme niimoodi, et Brüsselis on mul rohkem aega mõelda. Toompeal on väga kiire, aga Brüsselis on aega. Siis vaatad siin arvutit ja kuulad, mis inimesed räägivad ja seda ja teist. Ühesõnaga, ütleme nii, et on saabunud aeg elu üle järele mõelda. Pealegi olen ma ju ka Tallinna ülikooli õppejõud ja tegelen jutlustamisega kirikus," sõnab ta.

Lahkumismõtteid tekitab osaliselt väsimus ning küsimus iseendale: mida ta poliitikas teha tahab. "Mitmed asjad on pooleli, aga samas jälle ei ole ka. Näiteks prokuratuuriseadus. Küsimus, et kas meie prokuratuur töötab hästi või halvasti ja mis me sellega teha saame. Selliseid poolikuid asju nagu on, aga midagi väga kindlat nagu ka ei ole," tunnistab ta.

Gräzini sõnul on töö Euroopa Parlamendis seni ootustele vastanud. Seal on mitmeid väljakutseid, aga need ei ole seotud igapäevase tööga.

"Sellist igapäevast tööd mul siin eriti ei ole. Küll aga olen ma saanud ja pidanud tegelema väga tõsiste asjadega, näiteks Ungari probleemiga. Kui siin enamik olid Ungari vastu, olin mina ainsana Eesti delegatsioonist Ungari poolt. Väga tähtis oli Rumeenia küsimus. Jällegi, mina olin poolt ja teised nagu eriti ei olnud," räägib Gräzin.

Hetkel peab ta üheks tähtsamaks asjaks, mis europarlamendis toimunud on, eelarvet, mille vastu Gräzin hääletas. Põhjus oli tema vastuseis Rail Balticule.

"Antud juhul oli küsimus selline, et Rail Balticule eraldatakse 85 protsenti rahadest ja mina olin selle vastu. Sest ma leian, et Rail Baltic on projekt, mis ei anna meile midagi, ainult läbisõidu läbi Pärnu. Algselt oli ta mõeldud sõitmaks läbi Tartu. Rail Balticu probleem on suures osas selles, et kõik need väikelinnad ja külad jäävad sellest kõrvale. Ja ta on väga kallis. Ma olen kogu aeg olnud Rail Balticu vastu. Antud juhul oli paha tunne, et ma olin sunnitud hääletama omaenese riigi vastu," seletab ta.

Gräzin võtab kokku, et ta on Euroopa Parlamendis olnud kolm kuud ja selle ajaga tegelenud nelja tõsise asjaga.

"Kõige tähtsamad asjad olidki Ungari kaitsmine, Rumeenia kaitsmine ja Rail Balticu teema. Siis pidasime ühe suure miitingu Prahas, mille teema oli "Uus Euroopa". See on selline natuke euroskeptiline asi. Siinsamas Brüsselis oleme pidanud ka ühe suurema koosoleku, et mis saab eurost edaspidi. Nüüd on meil ju Itaalia eelarve küsimus üleval. Siin olid ka seitsme-kaheksa riigi esindajad, kellega koos istusime ja mõtlesime, et mismoodi euroga edasi olla. Neid üritusi ei olegi nii vähe, kui mõtlema hakata," tõdeb Gräzin ja tunnistab, et ehk tõesti on tuleva aasta juunis natuke kahju südamelähedaste teemade juurest ära tulla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee