Eesti uudised

Sotsiaalministeerium: töötajate puudus ei saa olla põhjus vanurite väärkohtlemiseks (11)

Kristiina Tilk, 19. detsember 2018, 17:58
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.Foto: Erakogu
„Iga teenuseosutaja esimene küsimus peaks olema iseendale, kas nende asutuses pakutava hoolduse kvaliteet tagab selle, mida nad ise kliendina saada sooviksid? Kuidas minna edasi, sõltub juba vastusest,“ leiab sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Sel nädalal on avalikkuses palju kõlapinda saanud Kose hooldekodu, mida külastanud erinevad ametnikud märkasid, et olukord on käest: vanureid hoitakse luku taga, neilt võetakse ära isiklikke asju ning seotakse suisa kinni. 

Et asjad pole päris korras mujalgi, näitavad Kuuse sõnul tänavu sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud 80 kontrollkäigu tulemused erinevatesse üldhooldekodudesse.

Samal teemal

Kontrollitud asutusest 19 puhul oli kõik korras, 13 asutuses peeti vajalikuks anda soovitusi teenuse kvaliteedi tõstmiseks, ülejäänud 48 tehti ka ettekirjutusi.

„Arvestades eakate arvu kasvu ja sellest tingitud hooldusvajaduse suurenemist on hooldekodus pakutavate teenuste heal tasemel toimimine erakordselt tähtis,“ ütleb Kuuse.

Ta tõdeb, et isegi kui avalikkusele tundub justkui riik ei sekku rikkumiste korral ega saa teha enamat kui vaid ettekirjutusi ning määrata sunniraha nõudeid, siis päris nii see pole. „Viimased kolm-neli aastat oleme töötanud selles suunas, et hooldekodud täidaksid oma eesmärki ning neis oleks tagatud kord. Sellest tulenevalt on 2020. aastal üldhooldekodusid ees ootamas mitmed muudatused,“ räägib Kuuse.

Suurim muudatus saab olema tegevuslubade nõude kehtestamine. Sisuliselt tähendab see, et kui täna tegutseb mõni säärane hooldekodu, mis ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ning nad puudusi ei likvideeri, on aasta pärast võimalus asutus sulgeda ning selle juhte vajadusel karistada. „Kes ei taha seadusi järgida, nemad ei pea turul olema,“ täpsustab Kuuse.

Lisaks on riik seadnud eesmärgiks jõuda nii kaugele, et igal hooldekodu töötajal oleks 2020. aastal ette näidata kutsetunnistus. Kui palju töötajaid üks või teine asutus palkab, jääb Kuuse sõnul jätkuvalt hooldekodu juhtkonna enda otsustada. „Et probleemid on tingitud töötajate puudusest, me oleme kuulnud küll. See ei saa aga olla kohe kindlasti põhjus, miks vanureid ebainimlikult kohelda või seadusi rikkuda. Kui töötajaid on vähe, siis lihtsalt ei saa võtta endale nii palju inimesi hooldada,“ tõdeb Kuuse. 

Et muudatused hakkavad kehtima alles aasta pärast, ei tähenda Kuuse sõnul aga sugugi seda, et seni oma lähedase hooldekodusse paigutanud inimesel tuleks ebaõiglust või suisa raskeid rikkumisi märgates nähtu alla neelata. „Kindlasti peaksid inimesed olema ise julgemad sekkuma. Tuleb esitada konkreetne avaldus või kaebus, et riiklikul tasandil oleks rohkem võimalusi asja uurida. On positiivne, et avalikkuses on hakatud hooldekodude olukorrast ning murest vanurite tuleviku pärast rohkem rääkima, kuid ka igaüks ise saab hea seista selle eest, et tema lähedasele oleks tagatud väärikas vananemine,“ lisab Kuuse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee