Eesti uudised

Danske skandaali telgitagused: eestlased pesid pistise eest grusiinide ja aserite musta raha (61)

Kristjan Väli; Margus Järv, 19. detsember 2018 13:50
Danske pank.Foto: Robin Roots
Danske panga Tallinna filiaalis pesti aastate jooksul puhtaks vähemalt 300 miljoni euro väärtuses grusiinide ja aserite kuritegelikku raha. Praeguseks on kinni peetud kümme endist pangatöötajat, ent kahtlusaluste ring võib veel suureneda.

Danske rahapesu asjus seni võrdlemisi napisõnaliseks jäänud Eesti jõustuktuurid on otsustanud hambaid näidata ja pidasid viimase kahe päeva jooksul kahtlustatuna kinni kümme endist pangatöötajat. 

Samal teemal

Riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei andsid eile mõista, et see on alles algus ning oodata on uut kinnipidamiste lainet. Seni võrdlemisi paksu saladuslooriga kaetud afäär on selginemas, kuigi vaevaliselt. Ka riigi peaprokurör Lavly Perling tunnistab seda: praegu on vaid kahtlused, süüdistustega läheb veel aega.

Praeguseks on selge tõsiasi, et muu hulgas tegeldi Tallinna Danske panga filiaalis Gruusia ja Aserbaidžaani kurjategijate musta raha pesemisega. Tegevus oli süstemaatiline, organiseeritud ja suuremahuline. Ka raha päritolu on teada: Gruusias pandi toime kelmus ja Aserbaidžaanis maksukuritegu. Grusiinide raha hakati Tallinnas pesema 2011. aastal, aserite oma 2013. aastal.

300 miljonit oli piisk

Keskriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütleb, et koostöös taanlastega on selgeks tehtud, et kahtlast raha liikus läbi Danske panga ühtekokku ligi 25 miljardi euro väärtuses, mis tõmbab tagasi esialgu spekuleeritud 200 miljardi juttu. Sellest hoolimata joonistub välja, et aserite ja grusiinide 300 miljonit on vaid piisk kogu kahtlasest rahast, mis Danske panga Tallinna filiaalist läbi liikus.

Alavere sõnul on vahi alla on võetud mitu endist Danske panga kliendihaldurit, ent ta ei avalda kinnipeetute kohta täpsemat infot. Teada on, et kunagised pangajuhid Aivar Rehe ja Ivar Pae pole nende hulgas. Postimees on välja toonud Danske panga endise välis- ja privaatpanganduse divisjoni juhi, viimati Citadele pangas töötanud, kuid nüüd ka sealt lahkuma sunnitud Juri Kidjajevi ja Danske endise suhtehalduri Erik Lidmetsa nime. Eile õhtul teatas aga prokuratuur, et arvestades suurt avalikku huvi ning vältimaks ekslikult valede inimeste süüdistamist, on kahtlustuse saanud isikud järgmised: Erik Lidmets, Juri Kidjajev, Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarov, Olga Tšetverikova ja Oksana Lindmets.

Lavly Perling nimetab kahtlusaluseid esimeseks kaitsevalliks rahapesuvastases võitluses: „Inimesed, kes olid kliendihaldurid, kelle tööülesanne on teada anda rahapesust.“

Danske töötajad ei pesnud grusiinide ja aserite raha tasuta, vaid said selle eest pistist. Keskkriminaalpolitsei  räägib summast suurusega vähemalt 1,5 miljonit eurot. Pistis ja selle eest soetatud vara on praegu arestitud. „Oleme arestinud pangakontodel olevat raha, sularaha ja kinnisvarale seatud hüpoteeke. Ka autosid on arestitud,“ täpsustas menetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing.

Reeglid olid formaalsed

Alaver ütles, et kahtlustuse saanud inimesed võimaldasid kuritegelikku raha pesta, kuid peamised kasusaajad veel selguvad. Keskkriminaalpolitsei juht toonitab mitu korda, et kinni peetud kümnele inimesele võib lähiajal tulla lisa.

Valitsuskomisjon teadis kahtlasest rahast juba aastaid tagasi

2010. aasta 25. jaanuaril kogunenud valitsuskomisjonis võttis sõna ka toonane rahapesu andmebüroo (RAB) juht Raul Vahtra, kes rääkis enda juhitud asutuse koostatud 2009. aasta statistikast.

„2009. aasta trendina võib mainida jätkuvat rahavoogu Venemaalt. Viimase kõrval on valuutavahetusskeeme hakatud kasutama ka Läti suunal. Nimetatud trendidega tuleb edaspidi tegelda. RAB võrdles statistikaametilt ja maksu- ja tolliametilt saadud statistikat elektrooniliste maksete kohta Venemaa–Eesti–Venemaa suunal. Sellest nähtub, et vahe oli 13,7 miljardit krooni, mis oleks pidanud justkui Eestisse jääma. 2009. aasta kaheksa kuu lõikes oli vastav arv 3,8 miljardit krooni. Seega tõstatub küsimus, kas see summa viiakse Eestist välja Venemaa või Läti suunal sularahana? RAB vaatas ka tollideklaratsioonide statistikat. Sellest nähtus, et 2008. aastal deklareeriti umbes kaheksa miljardit krooni, mis tähendab, et ligikaudu viis miljardit krooni jäi Eestisse. 2009. aastal jäi aga miljard. Risk seisneb selles, et raha päritolu on teadmata ja seega võib finantssektori maine kahjustada saada,“ seisab Vahtra toonases ettekandes valitsuskomisjonile.

2010. aasta jaanuari koosolek on vaid üks mitmest, kus RAB juhib valitsuskomisjoni tähelepanu tõsiasjale, et Eesti ja selle finantsektori maine on kahtlase raha liikumise tõttu ohus. Kusjuures valitsuskomisjon, kes antud teemat arutas, pole suure riigiaparaadi formaalsus, vaid ääretult tähtis komisjon, keda juhib rahandusminister. Sinna kuuluvad teiste hulgas ka maksu- ja tolliameti, kapo, PPA, siseministeeriumi, välisministeeriumi, justiitsiminsteeriumi ja prokuratuuri esindajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee