Repliik

Repliik | Taastav õigus on alaealiste pättide puhul aja ja ressursi raiskamine (3)

Jüri Ginter, endine alaealiste komisjoni esimees, 19. detsember 2018 12:01
Foto: TIINA KÕRTSINI
15. detsembri “Õhtulehes” ilmus taastavat õigust ülistav ja alaealiste komisjonide kaotamist õigustav artikkel („Sotsiaaltöötaja: pange oma karu põlema, mina selles ei osale!“). Jääb mulje, et sel teemal sõna saanud inimesed ei tunne õiguse ajalugu ja ei tea, kuidas alaealiste komisjonid tegutsesid. Leitakse, et taastava õiguse mõiste võeti kasutusele 1970ndatel aastatel. Tegelikult on neid põhimõtteid kasutatud juba aastatuhandeid, uus võib olla vaid termin. 

Kurb on ka see, et positiivsete näidetena tuuakse juhtumist, mis on tõepoolest positiivsed, kuid nendes pole lähtutud varasema olukorra taastamisest, mis on taastava õiguse olemus, vaid muudeti õigusrikkumist põhjustanud asjaolusid. Jalgrattaomanikule kingiti lukk ja selgitati, miks tuleb seda kasutada. Kaklejale selgitati, millised tagajärjed võivad kaklusel olla. 

Taastava õiguse propageerijatele pean kahjuks selgitama, et nad on eksiteel. Kui me tõepoolest soovime õiguskorda parandada, siis tuleb tegeleda põhjustega, mis tingisid õigusrikkumise. Analüüsisin meie komisjonis käsitletud juhtumeid ning selgus, et alati oli põhjus lähisuhetes. Kas vanemad lahutasid, läksid välismaale tööle, perre sündis uus laps, kes pälvis kogu tähelepanu vms, kuid palju oli ka vanematepoolset ahistamist, sh seksuaalset. 

Sellisel juhul ei ole lepitamisest abi, sest õigusrikkumise ohver ei põhjustanud õigusrikkumist ning leppimine ei kõrvalda õigusrikkumise põhjuseid. Tegeleda tuleb keskkonnaga ja samal ajal suurendada õigusrikkuja sotsiaalset pädevust, et ta oskaks leida oma vajaduste rahuldamiseks paremaid viise. Selline lähenemine on andnud positiivseid tulemusi juba paljudes riikides.

Artikkel jätab eksitava mulje, justkui alaealiste komisjon trahvis. Tegelikult alaealiste komisjonil ei olnud isegi sellist võimalust. Probleem võis olla selles, et politsei ei saatnudki alaealisi komisjoni, kuna seal ei trahvitud, vaid püüti olukorda lahendada. Sel juhul tõepoolest politsei või kohus trahvis. 

Taastav õigus lepitusena oli kindlalt alaealiste komisjoni repertuaaris, kuid see on kohane vaid erandjuhtudel, kui oli kaklus, vargus, kiusamine vms. Samas enamusel juhtudel ei aita see olukorda lahendada ning on aja ja ressursi raiskamine.

Samal teemal

14.12.2018
Sotsiaaltöötaja: pange oma karu põlema, mina selles ei osale!