Kommentaar

Urmas Paet | Eesti peab toetama Ukrainat kuni sõda lõpeb (39)

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik, Reformierakond, 18. detsember 2018, 17:41
 Stanislav Moshkov
Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis kannatab Ukraina ikka veel Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kusagile jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamiseks ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.

Donetski separatistide juhi Zahhartšenko tapmine selle aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt korraldati Ida-Ukrainas 11. novembril nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.

2,5 miljonit põgenikku

Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertši silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa korraldanud põhjalikke kontrolle Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on mõjunud halvasti Ukraina kagupiirkonna majandusele.

Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal märgatavalt sõjalist kohalolekut ning repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõimu seaduslikuks. Teravnenud on ka Venemaa poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.

Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut. Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoius ja toiduga varustamises. Sõja tõttu on Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon põgenikku on lahkunud välismaale. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.

Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Venemaa kontrolli all olevate alade ja muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon nende vahel süveneb.

Kahed valimised

Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui ka parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitavad viimased kuud siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, sealhulgas Julia Timošenko toetuse tõusu.

Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muu hulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.

Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiu valdkondades, et väljuda nõukogude sotsiaalsüsteemist.

Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muu hulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.

Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest need on põrkunud oligarhide huvidega ja vastuseisuga. Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka ellu viimiseni. Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi liikuda edasi ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.

Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele panevad oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Venemaa president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma, kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega on halbu sõnumeid sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukrainaga ei tohi lasta kõikjalt mujalt pidevalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja sealhulgas Eesti peab olema Ukrainale toeks seni, kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõpeb.

39 KOMMENTAARI

t
tom 7. jaanuar 2019, 04:19
Meie oleme kaardil ainult sörme-jälje suurune riik, las ikka suured riigid, kes ukrainat ümbritsevad, köigepealt toetavad, neist on ka mingit kasu, meie ei peaks ida-naabrit alati esimesena näksama, miks meie löuna- ja pöhjanaabrid kunagi kisa ei tösta, ainult meie !?!?!
p
Peeter. 26. detsember 2018, 06:42
Vaene Paet,kas sa ei peaks ravile minema ?
Loe kõiki (39)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee