Maailm

ÄÄRMISELT HABRAS: läbirääkimised viisid Jeemeni sadamalinna vaherahuni, kuid pisimgi valeliigutus võib kõik hukka ajada (2)

Toimetas Greete Kõrvits, 18. detsember 2018, 18:49
Jeemeni kodusõjas on nälga jäänud miljonid inimesed, nende seas see pisitüdruk, kes paraku juba teises ilmasFoto: Reuters/Scanpix
Jeemeni sadamalinn Hodeidah on kohalike sõnul vaikne. Stockholmis toimunud rahuläbirääkimised õnnestusid, vähemalt esialgu. Kuid umbusaldus ja vägivald vaenupoolte vahel ei luba mingite suurte rahuillusioonide tekkimist.

7. detsembril algasid Stockholmis rahukõnelused Jeemeni sõja osapoolte, huthi mässuliste ja Jeemeni valitsuse vahel. Osapooli on sõjas tegelikult rohkem (saudid, iraanlased, ameeriklased, kõrgendatud huvi on ka Iisraelil ja kogu piirkonnal üldiselt), kuid konflikti keskmes on jeemenlased, keda väidavad esindavat nii ametlik valitsus kui rahva seas populaarne, ent murettekitav ning samuti vägivaldne mässuliste rühmitus.

Griffiths rääkis BBCle, et läbirääkimised näisid esialgu tõesti toimivat. Tõsi, sõjategevus ei lõppenud otsekohe - vaherahu pidi kehtima esmaspäeva õhtul kella 21st, kuid mitu tundi võis siin-seal veel paugutamist kosta. Hommikuks oli kohalike kinnitusel aga tõepoolest vaikus majas. Hodeidah on mässuliste kontrolli all, kuid valitsusväed on linna ümber piiranud.

Samuti pole Griffithsil mingit illusiooni selles osas, justkui kaks vaenupoolt üksteist vähimalgi määral usaldaksid. Nii huthid kui valitsus on kumbki veendunud, et teisel võib ÜROga mingi saladiil olla - kui meie relvad maha paneme, tulevad need ja teevad meid maatasa. ÜRO rahuvalvajad viibivad Jeemenis kohapeal ning plaan on veenda nii valitsust kui mässulisi järk-järgult sõdureid tagasi tõmbama ning leppida kokku uues riigikorras. Põhimõtteliselt: muuta Jeemeni probleem kaklusest sõjatandril poliitiliseks küsimuseks.

ÜRO erisaadik Martin Griffiths lendas Stockholmi koos huthide esindajategaFoto: Reuters/Scanpix

Griffiths lisab, et Hodeidah's on vaenupooled üksteisele geograafiliselt nii lähedal, et sõna otseses mõttes üks vale liigutus, üks vale sõna või pilk võib püssitäristamise jälle vallandada. „Nad võivad reageerida absoluutselt igale asjale, mida peavad provokatsiooniks või ohuks,” räägib ta. Kuna Hodeidah on sadamalinn, mille kaudu transporditakse ravimeid ja toiduabi, on ta eluliselt tähtis miljonitele inimestele.

Rahuläbirääkimised on ka kinnitanud kahtlusi sellest, kuivõrd tugev mõju on sõjategevusele siiski ka teistel riikidel. Eriti Saudi Araabial, kes näeb huthide taga Iraani kätt ning toetab seega Jeemeni valitsust. Kroonprints Mohammed bin Salmani liigutustel on Griffithsi hinnangul eriline kaal. USA aga on mõistnud, et Jeemeni kodusõda, näljahäda ja kriis ning koostöö saudidega ei jäta neist ehk parimat muljet. 13. detsembril hääletas senat saudide toetamise lõpetamise poolt.

Pea neli aastat väldanud ning üheks maailma jubedaimaks humanitaarkriisiks kasvanud sõjas on näljas pool Jeemeni elanikkonda, umbes 14 miljonit inimest. Kokku on sõja jooksul nälga surnud kusagil 85 000 last. Jeemeni kodusõjast saab lähemalt lugeda SIIT ja SIIT.

2 KOMMENTAARI

i
Indrek2 18. detsember 2018, 22:12
Las sõdivad ja dieeditavad, muidu on neid järgmine aasta juba 40 miljonit ja ikka kõigil ahter paljas.
n
nkn 18. detsember 2018, 18:57
hakkate kohe uuesti sõdima, sest ega te teisiti ei oskagi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee