Eesti uudised

GRAAFIK ja BLOGI | Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 300 000 inimest (66)

Toimetas Kadi Raal, 18. detsember 2018, 10:09
Raha. Foto on illustratiivne.Foto: Alar Truu
Mullu elas suhtelises vaesuses 295 000 Eesti elanikku, mida on varasemate aastatega võrreldes 1,6 protsendipunkti rohkem. Statistikaamet tutvustab sotsiaaluuringu tulemusi täna kell 11, Õhtuleht teeb sellest otseblogi. 

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 295 000 inimest (22,6 protsenti Eesti elanikkonnast). Absoluutses vaesuses elas 44 000 inimest (3,4 protsenti elanikkonnast), mis on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem.

Suhteline vaesus on aastaga vähenenud nii laste kui ka noorte hulgas, suurenenud on vanemaealiste suhteline vaesus. Mullu elas 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses 47,5 protsenti, alla 18-aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 15,9 protsenti. Samuti langes aastaga laste absoluutse vaesuse määr — 2017. aastal oli näitaja 3,2 protsenti, 2016. aastal 3,5 protsenti. 

Maakonniti on suhteline vaesus kõrgeim Valga maakonnas (40,1 protsenti), järgnevad Ida-Viru, Võru- ja Põlva maakonnad. 

Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga - toim.) oli väiksem kui 523 eurot  ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 207 eurot. 

Suhtelise vaesuse näitaja tõus tuleneb asjaolust, et varem suhtelise vaesuse piirist veidi kõrgemal olnud elanikkonnarühma sissetulekud tõusid aeglasemas tempos kui suhtelise vaesuse piir ning nii jäid nad mullu suhtelise vaesuse piirist allapoole.

Vaesusesse langemist aitasid takistada riiklikud toetused ja pensionid, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5 protsenti elanikkonnast ja absoluutses vaesuses 22.8 protsenti  elanikkonnast.

11:30

Materiaalset ilmajäetust koges iga kümnes eestimaalane, seda kogevad enim üle 65aastased elanikud. 

11:29

Materiaalse ilmajäetuse määr on suurim Ida-Virumaal, järgnevad Valgamaa ja Põlvamaa. Kõige väiksem on materiaalse ilmajäetuse määr Lääne maakonnas, järgnevad Tartu- ja Raplamaa. 

11:27

Kõige enam ei suuda Statistikaameti andmeil inimesed leida raha ettenägematuteks kulutusteks ega saa võimaldada omale kord aastas nädalast puhkust kodust eemal. 

11:25
l

Suhteline ja absoluutne vaesus on suurim Valgamaal (40 protsenti), järgnevad Ida-Virumaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Kõige vähem on suhtelises ja absoluutses vaesuses elavaid inimesi Harjumaal, Saaremaal ja Tartumaal. 

11:22

Statistikaameti analüütik Anu Õmblus: "Lõhe väiksema ja suurema sissetulekuga inimeste vahel on vähenenud."

11:13

Üldiselt lastega leibkondade netosissetulekud tõusevad, üksikvanematel langenud võrreldes 2016. aastaga. 

11:10

Lasteta leibkondade netosissetulek kasvab aeglasemalt kui lastega leibkondadel. 

Ühe ja kahe lapsega perede netosissetulekud on kõrgemad. 

11:09

Kõige kiiremini kasvavad kõrgharidusega inimeste netosissetulekud. 

11:07
Kadi Raal

Kõige kõrgem on leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek Harjumaal (772 eurot) ja kõige madalam Valgamaal (502 eurot). 

11:06

Netosissetuleku komponendid: 

- sissetulek palgatööst;

- tulu individuaalsest töisest tegevusest;

- omanditulud;

- siirded (pensionid ja lapsetoetus); 

- muu tulu;

- mitterahaline sissetulek. 

Maha on arvatud leibkonna tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksud. 

11:03

2018. aastal osales uuringus 6100 leibkonda. Tulemused lainendati kogu elanikkonnale. 

66 KOMMENTAARI

k
kortermaja elanik nr.2 19. detsember 2018, 00:08
Küll ikka on seda julma kadedust nende v a n a k e s t e peale.Miks see vanake peab minema kuhugi kuuri või metsa alla telki elama?Elage ka nii vanak...
(loe edasi)
m
Mati 19. detsember 2018, 00:01
Huvitab kes see 600 eurosed toetusi saab.andke teada tahaks ka.
Loe kõiki (66)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee