Jõulud

Igas peres oma kombed: vaata, kuidas Naisteleht jõule tähistab! 

Naisteleht.ee, 23. detsember 2018, 12:54
Foto: PantherMedia/Scanpix
Lihtne külmlaud, klassikaline ahjupraad või hoopis midagi eksootilist? Naistelehe vilkad töömesilased räägivad, mida nende pered tavaliselt jõululaua taga nosivad.

Peatoimetaja Merle:

Kujundaja Virge:

"Meie jõululaud on enamasti traditsiooniline. Naudime verivorste, hapukapsast ja piparkooke. Seaprae asemel pistame tihti ahju linnuliha või kala. Vahel katsetame pühade puhul ka millegi eksootilisemaga. Näiteks sel aastal on plaanis kätt proovida angersäga või tuura valmistamisega."

Köögitoimetaja Ragne:

"Meie pere jõululaud on traditsioone täis ning uudseid ja põnevaid roogi jõululaual väga ei katseta. Umbes viis päeva enne jõululaupäeva keedan valmis süldi. Keldris on jõulupühade tarbeks ootel marineeritud kõrvitsad. Need kaks retsepti pärinevad minu vanaemalt ja pere oleks väga nördinud, kui neid jõululaual ei oleks. Lisaks muidugi seapraad, mille küpsemisele kulub umbes 5–6 tundi, hapukapsad, verivorstid! Kartulisalat ja heeringas leiavad samuti jõululaual oma koha. Magusa poole pealt küpsetan kaneelirulle – püüan ajastada nende valmistamist nii, et need ahjusoojalt magusalauale jõuavad. Kaneelirullide kõrvale pakun kindlasti vanillikastet. Ja siis muidugi mõni tort – selles osas kindlaid traditsioone ei ole, üldjuhul teen midagi kohupiima või toorjuustuga."

Keeletoimetaja Jolana:

"Kuna meie pere on pühade ajal alati koos mitu päeva, siis tavaliselt teeme emaga korraga süüa üsna palju, et hiljem lihtsam oleks. Nii ei puudu nende päevade menüüst traditsioonilised hapukapsad, sealiha ja kartulisalat, samas küpsetame alati ka kala ja vahel oleme ka midagi uut proovinud, nt ise sušit teinud. Magustoiduna aga ootab meie pere alati ema valmistatud Napoleoni kooki (ilma moosita!), mille viimaste tükkide pärast käib paras võitlus."

Toimetaja Verni:

"Ma ei pea ennast suureks traditsioonide austajaks, kuid jõuluõhtu on minu meelest midagi, kus neil on kindel koht – seepärast ei leia Leivakute jõululaualt mitte midagi eriskummalist. Võib-olla on selleks siiski minu Hiiumaalt pärit ema marineeritud silgud – aga needki pole eriskummalised, vaid lihtsalt väga maitsvad. Üks sõber tellis tänavu minult oma kümne töötajaga väikefirma jõulupeole suure potitäie kartulisalatit, mille valmistamiseks kulub ligi kaks päeva, aga sõprade jaoks pole ju millestki kahju – isegi ajast mitte."

Toimetaja Triin:

"Hapukapsas ja verivorstid ei kuulu meie menüüsse aasta ringi, kuigi maitsevad tegelikult nii suurtele kui ka väikestele. Seetõttu peab meiegi pere jõululauda kattes vanadest kommetest lugu. Keerame kokku laari kartulisalatit, portsu rosoljet ja vaaritame ahjupraadi ning juurikaid. Suu saab magusaks teha piparkookide ja mandariinidega. Kui millegi ebatraditsioonilise isu tekib, katsetame lisaks mõne kalaroa ja põneva koogiga."

Fotograaf Daisy:

"Meie pere kolm põlvkonda on kõik erinevate soovidega ja ka pidusöök on igal aastal erinev. Sel aastal unistab mu noorem tütar maheveiseburgerist, mu ema muutub selle mõtte peale aga kurvaks, tema soovib endiselt seapraadi hapukapsaga. Mina tahaks aga hoopis õunte ja pähklitega täidetud ahjukana, mida on kastetud Vana Tallinnaga. Näis, kelle soov seekord peale jääb!"

Ilutoimetaja Helen:

"Juba detsembri alguses ilmub meie peres õhtusöögilauale hapukapsas, verivorst ja seapraad. Nii et selleks hetkeks, kui on aeg jõululaud katta, jookseb suu ammu millegi muu peale vett. Üsna sageli ongi meie jõululaua krooniks pigem kala ja part, hautame mee, sidrunimahla ja oliiviõliga punast kapsast, segame kokku erinevaid salateid. Kes magusast küllastunud pole, saab jäätist!"

Toimetaja Helle:

"On verivorst, on hapukapsas. Kokkuvõttes on valik nii suur, et toidukooma tabab ka neid, kes muidu piiri suudavad pidada. Kõige erilisemad on vanaema piparkoogid. Neid jaksan süüa isegi siis, kui teoreetiliselt ei peaks kõhtu enam midagi mahtuma. Teised vaimustuvad ka isetehtud kõrvitsasalatist ja marineeritud seentest. Mind jätavad need aga külmaks, selle asemel võtan verivorsti juurde veel lusikatäie kodust pohlamoosi."

"Meie pere jõululaud on igal aastal eelmisest veidi erinev. Meile meeldib kogeda uusi maitseid ja kui tahta mõnikord süüa midagi argipäevatoidust erinevat, on jõulud selleks suurepärane põhjus. Otsin välja mõne põneva retsepti, teen ostunimekirja ja nädal enne jõule hakkan toiduaineid varuma. Seekord tuleb liharoog ilmselt hanekoibadest. Üks traditsioon siiski on. Teen igal aastal samasuguseid mandlijahuga piparkooke!"

Toimetaja Silja:

"Meie pere pühadelaud on igati traditsiooniline – jõulud ikkagi ju! Kuid peale verivorsti ja seaprae on mitmeid aastaid vana talu leivaahju leidnud tee ka hapukapsaga täidetud part või hani ning esimesena kipuvad laualt otsa saama ema enda tehtud singirullid. Ning isegi siis, kui tundub, et kõhtu enam midagi ei mahu, pole midagi paremat ema küpsetatud jõulukeeksist."

Tegevtoimetaja Vilve:

"Meie pühadelaud on tavaliselt lihtne külmlaud, kust ei puudu mitte mingil juhul mu õe tehtud marineeritud kurgid – keegi ei oska neid temast paremini teha. Kuna sõidame abikaasaga tihti jõulu esimesel pühal oma Tallinna kodust või isegi Eestist ära, siis järgmistel päevadel naudime rõõmuga seda, mida kostitajad lauale panevad."

Moetoimetaja Jaunika:

"Meie pere jõululaua kõige tähtsam osa on minu venna poolt juba hommikul puuahju pandud liha. Olgu siis põder, metssiga või lammas – alati pikalt ettevalmistatud ja uskumatult maitsev. Mina ise panen lauale ühe traditsioonilise salati, natuke soolaseid küpsetisi ja magustoiduks tarretist."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee