Eesti uudised

PÕRGULIK KOSE HOOLDEKODU: tooli külge seotud vanakeste appikarjeid ei kuule keegi (254)

Kristiina Tilk, 17. detsember 2018, 21:45
PETLIK: Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi hallatav Kose Kodu Harjumaal näeb välja hoolitsetud ja kena, kuid see on vaid üldpilt, sest ajal, kui võõrad ei näe, koheldakse vanureid kui vaid tülitekitajaid.Foto: Robin Roots
Liikumisvabaduse piiramine, toolide külge seotud hoolealused, kelle vastu oli jõudu kasutatud – need on vaid paar näidet Lõuna-Eesti hooldekeskuse Kose Kodu töötajate üleolevast suhtumisest oma hoolealustesse, mis tulid päevavalgele õiguskantsleri nõunike ootamatu kontrollkäigu ajal.

Juba mullu septembris kirjutas Õhtuleht mitu korda puudustest Kose Kodus. Hooldekodu juhataja ning toonane tegevjuht eitasid, et olukord nii hull on. Ilmselt oleks ka läinud aasta novembris toimunud kontrollkäigu järel eksikult arvatud, et lõpuks ometi on vigadest õpitud ning puudused kõrvaldatud, kui ajakirjaniku jutule poleks nüüd tulnud oma hooldekodus oleva lähedase pärast muret tundev inimene. Kohe selgus ka, et kuigi Kose Kodu juhataja seisukohta eelmise kontrollkäigu ajal avastatud puuduste kohta oodati õiguskantsleri büroos hiljemalt 2018. aasta 11. maiks, ei ole kirjalikku vastust tänaseni tulnud. 

Suuliselt lubati puudused kõrvaldada, kuid võta näpust. „Kaeban hooldajate jõhkruse, roppuste ja ükskõiksuse üle. Minu lähedast ei ole aasta jooksul istuma aidatud, tema hügieen on olematu, hambad pesemata...“ kirjeldab Õhtulehe jutule tulnud inimene oma lähedase olukorda hooldekodus, mis on mõeldud suurenenud hooldusvajadusega inimestele. Seal elab ka käitumisprobleemidega dementseid ja psüühikahäirega inimesi. 

Äsjane kaebus pani taas meede tuletama õiguskantsleri nõunike märgatud puudusi.

Üheksa lehekülge puudusi

Õiguskantsleri nõunike kontrollkäigu kokkuvõte võtab enda alla üheksa A4 paberilehte ja seal kirja panduga võrreldes tundub minu jutule tulnud kurtja jutt isegi leebe. 

Tugevamat järelevalvet vajavad kliendid elavad esimesel ja teisel korrusel. Koridoriuksed on seal suletud kaardisüsteemiga ning kliendid neist ruumidest iseseisvalt välja ei pääse, nendib õiguskantsler. 

Kontrollkäigu ajal oli üks klient lukustatud magamistuppa. Vestluses klientidega ning töötajate hooldustoimingute märgetest selgus, et enamasti lukustatakse hooldekodu kliendid tubadesse öösiti, päeval tuleb seda ette vaid üksikjuhtudel. 

Mitme ukse lukk oli paigaldatud nii, et ilma võtmeta sai seda avada vaid koridorist, osal ustel olid luku liblikad vaid väljaspool. Teisisõnu ei pääse inimesed oma tubadest välja ka siis, kui on hädaolukord.

Loodetavasti on vähemalt see mure praeguseks lahendatud. Seda lubas hooldekodu juhataja õiguskantslerile juba 2018. aasta aprillis. 

Toona selgus ka, et töötajad on hooldekodu elanikke füüsiliselt ohjeldanud: sidunud nende käsi keha külge või takistanud liikumisvabadust, sidudes nad tooli külge. 

Ehkki hooldekodu on oma sise-eeskirjades märkinud, et kodukorra rikkumisel tohivad nad klienti ohjeldada ning kuni üheks ööpäevaks eraldada, puudub neil selleks õiguslik alus. „Kui klient lukustatakse tuppa ja tema jäsemed fikseeritakse, kuid ühtegi töötajat tema juures pidevalt ei viibi, on see mitte ainult ebaseaduslik, vaid ohustab tõsiselt ka kliendi elu ja tervist. Selline tegevus on lubamatu,“ seisab kontrollkäigu kokkuvõttes.

Lisaks on antud kliendile tahte vastaselt ning jõudu kasutades ravimit. Kontrollkäigu ajal jäi mulje, et retseptiravimid võivad olla kättesaadavad ka klientidele. Näiteks lebas osakonna puhkealal külmkapi peal insuliini süstelahus ning käsimüügiravimite seas leidus retseptiravimeid. Personali sõnul oli tegu ühe hooldekodu töötaja isiklike ravimitega. 

Mõned kliendid kurtsid hooldajate kurjuse üle. Ka hooldustoimingute päevikust võis välja lugeda üleolevat ja kohati õelat suhtumist hoolealustesse. „Kurjustav, etteheitev või lausa ähvardaval toonil suhtlemine tekitab kliendis tunde, et tema vajadused ei ole olulised ja et ta on töötajale tüliks, mis võib põhjustada hirmu ja olla alandav,“ ütleb kokkuvõte. 

Töötaja väljakutse süsteem on hoones osaliselt olemas, kuid välja lülitatud. Kliendid saavad abivajadusest teada anda hõikudes või paludes kaaslastel abi kutsuda. Et aga toad asuvad mitmel eri korrusel, ei pruugi töötajad seda kuulda või ei jaksa ega julge klient kedagi kutsuda. Seega pole välistatud, et abivajadust märgatakse liiga hilja. 

Abi kutsumise muudab raskemaks ka see, et kellanupud koridoriuste kõrval on pandud nii kõrgele, et paljud kliendid nendeni ei ulatu. Nõunikele jäi silma ka lühikest kasvu kliendi voodi, mille ees kasutati astmepingina kinniseotud ajalehepakki. 

Hooldekodus jääb inimestel privaatsust napiks

Kontrollkäigul selgus, et hooldekodus on varem pandud ühte tuppa elama mees ja naine, kuid seda ilma nende teadliku nõusolekuta. Inimväärikuse tagamiseks seda teha ei tohi. 

Vahemärkus: sama märkas ka Õhtuleht 2017. aasta septembris Kose Kodu külastades, kuid juhataja raius kui rauda, et ajakirjanik nägi valesti. 

Lamajate klientide öökappidel olid küll veetopsid, aga polnud mõeldud sellele, kas janus inimene ulatab seda võtma. Näiteks asus joogitops ühe inimese halvatud kehapoole lähedal, liikumisvõimelise käega ta selleni ei ulatunud. 

Hoolealustega vesteldes selgus, et neilt on vastu tahtmist võetud hoiule isiklikke asju, neid on jäetud ilma telefonist. Tähelepandav on personalipuudus, mis võib jätta hooldekodu elanikud õigeaegse abi ja hoolitsuseta ja tõsta nende väärkohtlemise riski. 

Hooldekodu juhataja: võtsime kontrollkäigu kokkuvõtet tõsiselt

Kui Õhtuleht Kose Kodu juhatajalt Kadri Tulbilt ning Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi juhilt Ülo Tulikult 10. detsembril küsis, mida on tehtud õiguskantsleri kontrollkäigu ajal avastatud puuduste kõrvaldamiseks, ei tahtnud esialgu vastata ei üks ega teine. Pärast korduvaid tagantsundimisi saabus vastuskiri Tulbilt, milles ta selgitab hooldekoduga seotut lootuses, et see aitab nende olukorda mõista.

Tulp lükkab taas ümber väited, justkui oleks nad kunagi paigutanud kellegi tahte vastaselt ühte tuppa elama eri soost inimesed. Läbi ajaloo olevat olnud kaks säärast juhtumit – ühel juhul avaldanud vanapaar ise soovi, teisel juhul eksinud dementne vanur võõrastesse vooditesse.

See, et seisukoht õiguskantsleri büroole on siiani esitama, on Tulbi sõnul tema viga. Ühe põhjusena märgib ta sotsiaalkindlustusameti suvel nende maja külastanud kontrolle, kelle küsimustele vastamine nõudis palju aega. 

Samas kinnitab ta, et kontrollkäigu kokkuvõtet võeti tõsiselt ning olukorra parandamiseks on palju ära tehtud. Näiteks saavad kliendid ise tubade uksi lukustada ja avada, kliente pestakse tihedamini ning ka sisekorraeeskirjades tehti vajalikud parandused.

Samal teemal

30. jaanuar 2019, 18:00
ÕUDUSED SOOME HOOLDEKODUDES: vanurite väärkohtlemine, hoolimatus, alatoitumus
22. detsember 2018, 20:55
Õnnelikud vanainimesed naudivad Imaveres omaette elu: „Hooldekodu peaks olema üks võimalustest, mitte ainus valik meie elus!“
19. detsember 2018, 17:58
Sotsiaalministeerium: töötajate puudus ei saa olla põhjus vanurite väärkohtlemiseks
19. detsember 2018, 14:26
VANUREID EI VÕETA TÕSISELT. Vägivald eakate naiste vastu on suur probleem kogu Euroopas

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee