Kommentaar

Rail Baltic Estonia tehniline juht | Raudteed ei saa rajada nii, et iga 10 aasta tagant tehakse vigade parandust (28)

Anvar Salomets, Rail Baltic Estonia tehniline juht ja raudteeinsener, 17. detsember 2018, 16:40
Viimasel ajal ei möödu pea mitte ükski avalik arutelu ilma, et jutuks tuleks Rail Baltica. Arvestades, et tegu on kogu Euroopa ambitsioone silmas pidava TEN-T võrgustiku jaoks olulise projektiga, on mõistetav, et sellest räägitakse ning arvamust avaldatakse. Räägime siis sellest, mis see Rail Baltica on – üks osa tervet Euroopat hõlmavast võrgustikust. Just sellises mõõtkavas peaksime seda kõrvuti lokaalse vaatega ka käsitlema.

Prognoos ei anna 100% garantiid

Häälekad kriitikud on viimasel paaril aastal teinud pea kõik endast oleneva, et rong ei hakkaks mitte kunagi Tallinnast läbi Pärnu Kesk-Euroopa poole liikuma. Eesti inimesi püütakse veenda selles, et raudtee arendamine praegusel kujul on mõttetu, keskkonda kahjustav ja hävituslik. Raudteel on tõepoolest mõju meie elukeskkonnale, kuid paljusid neist väidetest ei suudeta faktide toel ära põhjendada. Faktide asemel kuuleme hulgaliselt oletusi, hinnanguid ja arvamusi.

Tõsi, ka projekti teostajad peavad arvestama, et ehkki kõiki prognoose, analüüse ja uuringuid hinnatakse ja valideeritakse, siis iga säärane dokument saab kindlustunnet anda vaid teatud piirini. Ilmselt keegi pole näinud analüüsi, mis julgeks ühe või teise stsenaariumi realiseerumist 100% garanteerida ja kinnitada, et tegu on tulevikus faktiliselt toimuva sündmusega. Siinkohal tulebki kasuks ekspertide usaldusväärsus, sh rahvusvaheline kogemus ja kompetents, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid analüüse-prognoose.

Kui soovida projektile läheneda puhtalt faktide ja numbrite keeles, siis kõige tulisemate kriitikute vastuolusid täis argumentatsiooni lugemine tekitab meelehärmi. Näiteks on välja käidud argument, et kiire raudtee võiks küll tulla, aga täiesti uuele trassile rajamine on liialt kallis – selle peaks ehitama senisele Tallinn-Pärnu liinil kulgevale trassile kiirusega kuni 160km/h.

Ei arvestata sellega, et olemasolevat trassi ümber ehitades väheneks sotsiaalmajanduslikud tulud ning ei toimuks seda nihet, mis aitaks kaubad maanteedelt raudteele; samuti poleks oodata arvestatavat ajalist võitu. Rääkimata sellest, et väga suur hulk raudtee ümber välja kujunenud elust ja hoonetest läheks lammutamisele ja igapäevaelu saaks väga tugevalt häiritud. Pelgalt raudteede õgvendamisega ei saaks piirduda – senine raudtee tuleks üles võtta, kohati sajandi-vanune muldkeha ümber kultiveerida, rongiliiklus lakkaks või oleks väga pikka aega tõsiselt häiritud. Ja see kehtib muidugi ka tänase Tallinn-Tartu trassi kasutamise korral, tõenäoliselt veelgi suuremas mõõtkavas.

Mõistan, et see ei ole populaarne seisukoht, kuid paraku nii on. Ehk peitub siin põhjus, miks Rail Baltica kriitikud ründavad soositud alternatiivide põhjaliku läbiarvutamise asemel uut trassikoridori. Muidugi pole ka see lõpuni perfektne, ent kompromisslahendused seda tavaliselt ei olegi. Sama kehtib ka muude taristuprojektide puhul alates Reidi teest kuni neljarealiste maanteedeni.

Kõige loodustsäästvam trass

Kavandatav Rail Baltica trass on loodud välistamismeetodit kasutades ehk on püütud vältida keskkonnakaitse seisukohalt olulisi alasid ja objekte. Seevastu praegune Tallinna-Pärnu trass liigub niivõrd lähedal Natura aladele, et samasse soonde teise rööpapaari paigutamine toimuks seaduslikkuse piiril. Abi poleks ka sellest, kui arendada kahe rööpapaari asemel välja ainult üks – sel juhul tõmmataks igasugusele kasvuvõimalusele kriips peale ja riske tuleks vaid juurde. Mõelge ise – kuidas peaks ühel rööpapaaril opereerima kuni 249 km/h liikuvad reisirongid, 120 km/h liikuvad kaubarongid, ja tulevikus ka kohalikud rongid? Raudteed ei saa rajada nii, et iga 10 aasta tagant tehakse vigade parandust. See peab kestma vähemalt sajandi.

Lähiriikides ringi vaadates näeme, et just Rail Baltica suguseid raudteid arendatakse täna nii Rootsis, Taanis kui ka Norras, kus rahvastikutihedus on samuti väike. Kiire raudtee ehitamine on Eestile ja teistele Balti riikidele küll tubli väljakutse, aga meile siiski jõukohane. Läheneme ka meie sellele küsimusele ratsionaalsete põhjamaalaste kombel ning rajame spetsialistide abiga parima meile sobiva raudtee!

28 KOMMENTAARI

k
Kagu -Eesti needus, Tallinna jõmmide rõõm 19. detsember 2018, 00:23
Kagu - ja Ida - Eesti jaoks tähendab Rail Balticu Pärnu trass tõelist hävingut. Hullemana kui katk viib ta meie regiooni täielikule mandumisele.
p
Peeter. 18. detsember 2018, 15:07
Siiani pole selge mida vedama hakatakse-inimesi pole ja kaupa pole samuti.Ainuke lootus on võidukas sõda ja venemaa rikkusi vedada.
Loe kõiki (28)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee