Repliik

Siret Kotka-Repinski | Eestlased ei naase kodumaale kehva töökeskkonna tõttu (4)

Siret Kotka-Repinski, riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni juht, Keskerakond, 17. detsember 2018, 16:11
Foto: KAAREL TIGAS
Kesine rahvastikuväljavaade ja globaliseeruv maailm sunnib rohkem väljapoole vaatama ning otsima sidet nendega, kes on omad, kuid Eestist lahkunud.

Igal lahkunul oli oma põhjus – kes tahtis maailma avastada, kes paremat palka, kes pages sõjakoleduste või karmi režiimi eest. Olen täiesti kindel, et niisama Eestist ei lahkuta, kuid tähtis on, et side kodumaaga ei katkeks.

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon korraldas hiljuti konverentsi, mis võttis kokku meie tänase seisu: milline on Eesti diasporaa ulatus ja võimalik tulevik.

Rahvastikuteadlane Tiit Tammaru tõi välja väga rõõmustavad trendid, mis näitavad, et Eesti rändesaldo on muutunud positiivseks ja diasporaa kasv on pidurdumas, ületades siiski endiselt „maagilist“ 15protsendilist osakaalu kogu rahvastikust.

Enam ei kiputa Soome tööle minema, mis näitab, et elu on Eestis paremaks läinud ja põhjuseid, miks minna mujale oma õnne otsima, jääb järjest vähemaks. Kuigi arvatakse, et sarnase keele tõttu lõimuvad eestlased soomlastega, siis tegelikult see nii ei ole, ei eluaseme-, tööturul ega ka pereloomes. Kõik viitab Tammaru hinnangul sellele, et kas Soomes elatud aeg on olnud liiga lühike või ei taha paljud eestlased Soome paikseks jääda ja plaanivad võimalusel koju tagasi tulla. Viimane annab lootust, et Eesti heaolu paranedes tulevad paljud eestlased koju tagasi.

Nagu tõdeti, siis lisaks ühiskondlikule heaolule on meil Eestis oluline parandada suhtumist. Mitmes ettekandes käis läbi, et tagasitulnutel on raske kohaneda ja neid justkui ei oodata tagasi. Eraldi tasub välja tuua ka töökultuuri ja suhtumise töötajatesse, mis on Soomes seni veel parem kui Eestis. Tammaru tõi koguni välja, et kui palga osas ei peeta vahet Soomega enam isegi nii oluliseks, siis üks põhjus, miks eestlased ei taha Eestisse tagasi tulla, on kehvem töökeskkond ja -kultuur. Tasub jällegi mõelda, mida annab ära teha, et inimesed nii ei tunneks.

Programmi „Global Lithuanian“ (Globaalne Leedukas) programmi juht Marijus Gudynas sõnul on Leedus 1,3 miljoni inimeseni ulatuvat diasporaad puudutav poliitika tihedalt seotud erinevate ministeeriumite ja riigiasutuste tegevusega ja praegu otsitakse võimalusi liita sellega munitsipaalasutusi. Ühe eduka näitena, kuidas noori talente riiki meelitada, tõi ta välja noorte spetsialistide programmi „Create for Lithuania“ (Loo Leedu heaks). Programmi kaudu pakutakse välismaal ülikooli lõpetanud noortele 9-kuulisi tasustatud praktikavõimalusi erinevates Leedu riigiasutustes, pärast mida jääb Gudynase sõnul 80 protsenti nendest Leedusse elama. Riik võidab isegi siis, kui noored lahkuvad, sest nad on endaga kaasa toonud värskeid vaateid ja mitmeid uusi ideid. Samalaadne programm on käivitatud ka koostöös Leedu ettevõtetega ja tulemus on olnud sama.

Konverentsil pakuti välja mitmeid ideid, kuidas aidata eestlastel naasta kodumaale. Alustada võib ju kas või sellestki, et luua keskne internetilehekülg ja infotelefon, kust saab põhilist infot ja vastuseid korduma kippuvatele küsimustele, et aidata mujalt maailmast koju tagasi tulijatel Eestis kiiremini kohaneda. Lähiajal hakkab nende teemadega tegelema ka ministrite tasemel komisjon, mida koordineerib haridus- ja teadusministeerium.

Seniks soovin, et meie rahvuskaaslased oleksid õnnelikud ja rahul seal, kus iganes nad parasjagu on. Oleme maailmas haruldane rahvas, kel on oma keel ja unikaalne kultuuritaust. Peagi on aga käes jõuluaeg, seepärast on paslik soovida, et kel vähegi võimalik, sõidame kõik koju kokku!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee