22. detsembril kell 9 süüdatakse küünlad Jaan Tõnissoni maja ees (Haava 7) ja Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni perekonna mälestuskivi juures. Kell 10 toimub mälestushetk Jaan Tõnissoni ausamba juures ning kõneleb Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Kell 11 toimub Pauluse kirikus tänujumalateenistus, mida teenib EELK piiskop Joel Luhamets. Samas kõneleb peaminister Jüri Ratas ja esineb Miina Härma gümnaasiumi segakoor. Kell 12.15 algab koosviibimine Eesti Üliõpilaste Seltsis ning kell 14.15 konverents „Jaani kood“ Tartu ülikooli aulas. Avakõned peavad Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ja riigikogu esimees Eiki Nestor.

Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868 Viljandi vallas, ta hukati 1941. aastal suure tõenäosusega Patarei vanglas kommunistliku terrori käigus. „Jaan Tõnissoni elu ja tegevus oli pühendatud Eestile, Eesti loomisele ja Eesti iseseisvusele. Meil on tänagi sellest palju õppida,“ sõnas Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Krista Aru.

„Eesti ajaloolise eneseteadvuse keskmes on võitlus vabaduse eest. Tõnissoni elusaatuses peegeldub nii kultuurilise kui ka riikliku vabaduse eest seismine. Kuigi riigimehe teekond lõppes nagu kümnetel tuhandetel teistel Eesti inimestel kommunistliku režiimi tapamasinas, oli tema elutöö üheks rahva eneseteadvuse kestmise aluseks ka okupatsiooniajal. See jääb meile meelde tuletama nii vabaduse eest seismise kui ka ajaloolise mälu säilitamise väärtust. Sel põhjusel arendame Eesti riigi toel Patarei vanglas rahvusvahelist kommunismiohvrite mälestusmuuseumi,“ ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

-------------------------

Tartu renessansi juhtfiguur

Jaan Tõnisson oli 20. sajandi alguse nn Tartu renessansi ehk Eesti omariiklusele eelnenud aastate üks juhtfiguure, kes kasvatas rahvas austust ja usaldust iseenda töö ja võimete vastu.

Aastatel 1896–1935 andis ta välja ajalehte Postimees ja oli selle peatoimetaja. 1905. aastal asutas ta Eesti esimese partei ja oli väga aktiivne mitmes eriala- ja kodanikuühenduses. Ta oli asutava kogu, 1.–5. riigikogu ja 1. riigivolikogu liige, samuti peaminister, riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste.