Maailm

Täiendatud kell 15.25

Strasbourgi veresauna korraldaja on istunud vanglas kolmes riigis (139)

Aadu Hiietamm, 12. detsember 2018, 15:30
Strasbourgi tulistaja Cherif Chekatt (29).Foto: ZUMA Press/Scanpix
Prantsusmaad ja kogu Euroopat vapustas teisipäeva õhtul Strasbourgi jõuluturu lähistel korraldatud terrorirünnak, milles hukkus kolm ja sai haavata 12 inimest, neist kuus raskelt. Tulistaja põgenes, kuid tema isik on teada. Selleks on Põhja-Aafrika, täpsemalt Maroko juurtega kohalik mees, 29aastane Cherif Chekatt. 

Põgenemisel sai Cherif Chekatt tulevahetuses politseiga käest haavata. Tal õnnestus jälitajate silmist pääseda röövitud taksoga. Teda otsivad sajad politseinikud. Õhus tiirleb palju helikoptereid. Välistatud ei ole, et tagaotsitav põgenes üle piiri Saksamaale. Juba kolmapäeva öösel peeti aga kinni neli või viis inimest tagaotsitava lähikonnast.

INIMJAHT: Strasbourgi politsei otsib veresauna korraldajat suurte jõududega.Foto: Reuters/Scanpix

Võimudele on Chekatt varasemast ajast tuttav. Teda oli karistatud nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Šveitsis. Samuti oli ta kantud terrorismis kahtlustatud isikute nimekirja. Teisipäeva hommikul käisid politseinikud Chekatti kodus otsimas, kuid teda ei olnud seal. Küll aga leiti korterist käsigranaat.

Samal teemal

Prokuratuuri arvates radikaliseerus Chekatt tõenäoliselt vanglas. Ta on sündinud 1989. aastal Strasbourgis ja tal on Prantsuse kodakondsus. Chekattil on kuus õde-venda. Ühe venna kuulutas politsei pärast teisipäevaõhtust veresauna samuti tagaotsitavaks.

Elukutseline sissemurdja ja varas 

Ajalehe Bild andmetel mõistis Singeni kohus Baden-Württembergi liidumaal Chekatti 2016. aasta keskel kaheks kuuks ja kolmeks kuuks vangi. Talle pandi süüks kaht sissemurdmist. 2017. aastal saadeti ta Saksamaalt Prantsusmaale tagasi. Veel enne Singeni kohtuotsust oli Chekatt veetnud Prantsusmaal neli aastat vanglas. Seejuures sattus ta esimest korda sissemurdmiste eest vanglasse 2008. aastal. Tookord istus ta kaheaastasest vanglakaristusest trellide taga kuus kuud. 2013. aastal mõistis Baseli kohus Šveitsis Chekatti taas sissemurdmiste eest 18 kuuks vangi.

Prantsusmaa valitsus tõstis pärast kriisikohtumist  julgeolekutaseme riigis kõrgeimale tasemele. See tähendab tugevdatud kontrolli piiriületustel, nagu ka jõuluturgudel üle kogu Prantsusmaa – vaadatakse läbi kottide sisu ja kombatakse riideid, et välistada relva olemasolu. Võidakse teha läbiotsimisi ning kontrollida dokumente. Julgeoleku tagamiseks on patrullivad avalikes kohtades ka sõjaväelasi. Ajutiselt võivad olla suletud mõned teed ja ühistranspordiliinid käigust ära. Teatud kohtades ei tohi aga sõidukeid parkida. Samuti on keelatud rahvakogunemised ja meeleavaldused.

Strasbourgis olid koolid 12. detsembril avatud, kuid vanemad võisid soovi korral lapsed koju jätta.

Värsket terrorirünnakut ruttasid kohe ära kasutama ka vandenõuteoreetikud, kes leiavad, et see oli presidendipalee organiseeritud aktsioon, et juhtida tähelepanu kõrvale kollaste vestide massiprotestidelt. Siseministeerium toonitas seejärel, et sellisel fantaasial pole tegelikkusega vähimatki seost.

Terrorirünnak Strasbourgis toob tahtmatult meelde kahe aasta taguse terrorirünnaku Berliinis. Nimelt röövis Tuneesiast pärit 24aastane terrorist Anis Amri 19. detsembril 2016 Berliinis terasekoormaga veoauto Scania ja sõitis sellega kell 20.02 Breitscheidplatzil jõuluturule. Autorataste all hukkus 11 ja vigastada sai 67 inimest. Veoautokabiinist leiti kõrvalistmelt 12. surnuna selle 37aastane poolakast juht Lukasz Urban. Autoroolis olnud Anis Amri põgenes ning Itaalia politseinik lasi ta neli päeva hiljem, 23. detsembri öösel Milano lähedal Sesto San Giovannis maha.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee