MÕIGU MÕIS: 19. sajandi algusest pärit rüütlimõisahoone saab varsti oma kõrvale 21. sajandi juristidepaari maitseka villa - on mida võrrelda.  Foto: Erki Pärnaku
Juhan Haravee 11. detsember 2018 17:17
Kuulus advokaadipere tahab endale Ülemiste järve kena villakese püsti panna. Riik näitab ettevõtlikule paarile rohelist tuld ja kohendab seadusegi sobivaks, et tallinlaste joogiveeallikas ehitust segama ei hakkaks. Vaid üks tõrges naabrimees ajab sõrad vastu, keskkonnakaitsjatest rääkimata.     

Kuulus advokaadipere tahab endale Ülemiste järve kena villakese püsti panna. Riik näitab ettevõtlikule paarile rohelist tuld ja kohendab seadusegi sobivaks, et tallinlaste joogiveeallikas ehitust segama ei hakkaks. Vaid üks tõrges naabrimees ajab sõrad vastu, keskkonnakaitsjatest rääkimata.     

1996. aastal elas Ülemiste järve vahetus naabruses asuval ja praeguse Rae valla alla kuuluva Järveküla territooriumil 66 inimest. 20 aastat hiljem on tallinlaste joogiveejärvest kagusse jääv küla koduks juba üle 1300 külamehe, -naisele ja nende võsukesele. Kaunis ümbrus ja jõukust rõhutavad eksterjöörid lasevad silmal puhata ning mõtetel uidata meie lõputute edulugude künklikke radu. Siin tahaks paljud elada!

Tarbe- ja joogivett on tallinlased Ülemistest ammutanud 14. sajandist saati ning teevad seda vahendajate toel tänaseni. Et järve ääres elavad edukad tallinlaste ühises joogivees oma jalgu ei peseks, on riik kehtestanud Ülemiste järve nn veehaarde sanitaarkaitseala.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon