Balti riikide põllumehed lähevad Brüsselisse protestima
„Meie põllumehed on uhked, et nad on ELi kodanikud, mistõttu on ka õiglastel tingimustel toimiv Euroopa ühisturg meie põllumeestele nii oluline,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Samal teemal
Sõrmuse sõnul on arusaamatu, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide põllumeestelt saab oodata, et nad suudaksid püsida konkurentsis ja majandada kõrgemate tootmiskuludega kui enamus teiste liikmesriikide tootjaid, samas kui meie tootjate otsetoetused on teistest palju madalamad. Meie põllumajandustootjad peavad vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste ELi riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem.
ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid arutavad 13. detsembril Euroopa Ülemkogu kohtumisel esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat.
Balti riikide põllumehed on alates kolme riigi ühinemisest ELiga 2004. aastal saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega. Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase moodustab praegu vaid 54-60% ELi keskmisest, samas kui nende riikide tootmiskulude tase moodustab vastavalt 129% Eestis, 112% Leedus ja 113% Lätis.
