Eesti uudised

„Emme, ma mäletan, kuidas su näolt verd pühkisin.“ PEREVÄGIVALD: luumurrud olid naise jaoks viimane piir. Siis kutsus ta politsei (59)

Liina Hallik, 11. detsember 2018 00:06
Koduvägivalla ohvrid ei julge oma probleemist sageli kellelegi rääkida. Foto on illustratiivne.Foto: Vida Press

Marta paarisuhe algas kui muinasjutt. „Kohtusime peol. Kõik arenes väga kiiresti ja oli imeliselt kaunis. Arvasin, et olen saanud jackpoti,” kirjeldab naine, kes mõni aasta hiljem paarisuhtevägivalla kannatas ja luumurdudega haiglasse sattus.

Eestis elab tuhandeid naisi, kes kannatavad perevägivalla all. Eesti naiste varjupaikade liidu poole pöördub neist igal aastal sadu. Üle kümne aasta tegutsenud liidust saavad perevägivalla ohvrid tänaseks lisaks peavarjule vajadusel ka juriidilist ja psühholoogilist abi. Senini on aga raskes olukorras vägivaldsetest peredest pärit lapsed, keda ei kaitse vanemate lahutuse korral seaduski. Hingehaavade ravimisest rääkimata. 

Et kõik ei ole nii roosiline, kui esialgu tundus, hakkas Marta taipama pärast ühise eluaseme soetamist. Valgel hobusel kohale kapanud prints muutus korraga kriitiliseks ja õelaks. „Tundsin, et kõik, mida ma teen, on valesti. Parastamine ja kadeduse tundmine selle üle, kui minul läks hästi, olid esimesed märgid, mis viitasid sellele, et asi ei ole päris õige,” meenutab Marta.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

14.02.2019
Vägivallaohvritest naised saavad tugikeskusesse minnes viia lemmiklooma varjupaika
21.12.2018
Pühad on koduse vägivalla all kannatajaile raskeim aeg: abi on siiski saada!
07.03.2018
Liina Kersna | Praegused õnnetud lapsed on homne turvarisk
27.12.2017
Kõrges palavikus laps pidi vägivaldse joodik-isa tõttu veetma jõulud koos emaga turvakodus

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee