Eesti uudised

Palamuse muuseumi uuendamine maksis kaks miljonit eurot

Kõik käisid külas: Joosep Tootsi koolimaja taasavamine ajas jalule terve alevi 

Asso Ladva, 9. detsember 2018, 14:39
SOE ON SEES: 145aastane koolimaja vuntsiti kollaseks. Endine muuseumitöötaja Toivo ja tema kaasa Marika rõõmustavad, et uuendatud hoones ei pea talvel enam külmetama.Foto: Asso Ladva
„Tulge edasi, rõõm teid näha!“ tervitab saterkuube riietatud Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann laupäeva hommikul esimesi külastajaid. „Täna on külastamine tasuta, raha ei pea maksma, aga pilet palun võtke ikkagi, me peame oma külastajad üle lugema.“

Vastne muuseumimaja täitub inimestega juba enne ametlikku avamist ehk kella kümmet. Mõned minutid varem tulijad lubati kenasti sooja valgesse tuppa, sest pole ilus jätta inimesi ukse taha rõske nulltemperatuuriga ilma kätte.

145aastase kollaseks vuntsitud koolimaja suunas liikujaid jätkub, sest pikalt remondis olnud Palamuse kihelkonnakooli muuseum avas külastajatele jälle uksed. Kindlasti tahab uudistamist ka puidust ja klaasist ehitatud uus muuseumimaja, mis on täis igasugu kavalaid vigureid.

Samal teemal

Palamuse muuseum oli suletud eelmise aasta 30. jaanuarist. Uus näitusemaja ja vana koolimaja renoveerimine läksid kokku maksma umbes kaks miljonit eurot, millest suurema osa andis Euroopa Liit ja ülejäänud lisas Eesti riik. Nüüdsest on vanas koolimajas avatud külastajatele varasemast hulga rohkem ruume, sealhulgas köstri söögituba.

Esimesed jõuavad lähedalt

„Enamus on ikka Palamuse enda inimesed. Aga on ka Tartust tulnud, kuid kunagi Palamusel elanud või miskit moodi Palamusega seotud inimesed,“ iseloomustab Tegelmann vastavatud muuseumi esimesi külastajaid. „Palamuse rahvale on see oluline koht, ilma Oskar Lutsu ja „Kevadeta“ oleks see üks tavaline Tartu lähedane alevik.“

Palamuse külje all Raadiveres elav Toivo tuli muuseumi uudistama koos kaasa Marikaga. „Kõigiga rääkides on jutu läbivaks teemaks soojus,“ tõdeb Toivo. „Palju aastaid tagasi töötasin ise muuseumis, siis oli siin ikka väga külm. Nüüd läheme vaatame vana koolimaja ka üle, kas on laed valgeks tehtud.“

„Ajad muutuvad ja nii muutuvad ka muuseumid,“ lisab Marika. „Uues majas on valgust ja soojust. Tore on ja loodetavasti rahvale meeldib.“

„See on ikka täitsa uus muuseum,“ ütleb Maie, kes on avamispäevale tulnud samuti Palamuse kandist. „Tegelikult on siin alati soe olnud, siinsed inimesed on toredad ja soojad. Nemad on selle paiga ikka soojaks teinud, isegi kui vana koolimaja oli külm.“

„Maja sai alles äsja valmis, kellelgi pole võimalust olnud seda kiikamas käia,“ sõnab Tegelmann. „Me isegi veel ei tunne seda päris hästi, peame ikka seina pealt vaatama, millist nime miski tuba kannab.“

„Uus maja on ehitatud esimese koolimaja vundamendi peale,“ seletab Tegelmann, et tegelikult pole vastne maja juhuslikult just selline nagu ta on. „19. sajandi keskel oli tarvis ehitada kõrgemate lagede ja suuremate klassidega koolimaja, mis sai valmis 1873. aastal. Vana jäi lagunema ja alles mõned aastad tagasi kaevati selle vundament välja. Täpselt selle veel vanema koolimaja kohale ongi uus maja ehitatud.“

Käed külge!

„Kas see on tõesti Oskar Luts ise?“ imestab just kõrvaklapid peast võtnud proua.

„Jah, muidugi, see on Eesti Raadio salvestus, pärast sõda tehtud,“ tõttab Palamuse muuseumi arendusjuht Janek Varblas selgitama.

Nagu moodsale muuseumile kohane, on videote ja helisalvestuste nautimiseks täiesti omaette saal ning seda kraami on Oskar Lutsu „Kevade“ ainetel toodetud pea lõputult. Muidugi saavad külastajad näppida igasugu asju: tahtmise korral saab pudeli Lati Paci kõrgelt sahvririiulilt alla tuua, nagu seda krutskivend Joosep Toots kunagi tegi, proovida õpetaja Lauri näpunäidete järgi viiulit mängida ning sorida Tootsi taskutes. Vana maja jääb traditsioonilisemate liistude juurde, kuid ka seal võib ise ürditeed keeta või peenemat näputööd proovida.

„Nende riiulite peal on päris museaalid, ajaloolised dokumendid,“ tervitab katuse all raamatukogus külastajaid peavarahoidja Reele Kuuse. „Me tahame koolidele pakkuda programmi, kus lapsed ise saavad õpetaja ja meie juhendamisel panna kokku näituse. Minu teada teiste muuseumides sellist asja ei tehta.“

Hajanäitus pani Palamuse liikuma

„Nägin kord Brüsselis saja fotoga näitust, igal pildil üks eri vanusest inimene, ühe- kuni saja-aastaseni,“ räägib Tegelmann. „Noh, meil läheks siin raskeks just vanemate inimeste leidmisega. Mõtlesime siis, et teeme näituse sajast Palamuse jaoks tähtsast inimesest. See on laiali üheksas erinevas kohas: koolis on kooliga seotud inimesed, apteegis proviisorid, poes kaubanduse tegijad ja nii edasi.“

Pühapäeva hommikul teab Tegelmann seda kinnitada: „Esimesel päeval saime üle viiesaja külastaja, enamik neist oli tõesti Palamuse enda inimesed.“

„Parematel aegadel käis meil aastas 20 000 külastajat, aga isegi viimasel avatud hooajal saime 14 000 külastajat,“ ütleb Tegelmann, kes loodab võõrustada senisest rohkem külastajaid.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee