Eesti uudised

HÜVASTI, PÄRNU! Porgandpunane Tarapita lõpetas rongiühenduse Eesti suurima linnaga  (66)

Juhan Haravee, 9. detsember 2018, 13:44
MÄLESTUSKÜÜNLAD: Maha kantava Pärnu–Lelle raudteelõigu igas peatuses tervitavad progressi võidukäiku kalmuküünlad.Foto: Robin Roots
Pärnu linn kustutati Eesti raudteevõrgust, sest vähemalt kümme aastat sinna enam rongiga ei saa. Laupäeval oma rongist ilma jäänud pärnakad ja linnakülalised küll eriti Rail Balticu tulekusse ei usu, aga kes see siis nende käest küsib, sõitku seni bussiga, kui autot pole.

Otsuse lõpetada reisirongiühendus Pärnu ja Tallinna vahel tegi valitsus juba kaks suve tagasi. Pärnu–Lelle raudteelõigu tehniline seisund olnud juba siis sedavõrd kehv, et polnud mõtet sellesse miljoneid eurosid neelavasse auku raha kühveldada. Rongi asemel lubati Pärnu ja Lelle vahel käima panna bussid ja püüda ajani, kui Rail Balticu kiirraudtee lõpuks valmis saab, üldse rööbasteta läbi ajada.

Öeldud – tehtud! Laupäeval jõudiski kätte selle ajaloolise otsuse vormistamise tund: kell 17.44 läks Pärnu Papiniidu raudteejaamast, mille olemasolu olid juba paljud pärnakadki unustanud, Tallinna poole teele viimane reis. Rong ise kandis nime Tarapita ja märgilist raudrännakut läbi pilkase pimeduse ohjas Elroni staažikas rongijuht Kaimo Päärand.

Pärnust vastavalt sõiduplaanile teele läinud rong on rahvast kenasti täis, kuid suuremat trügimist suudetakse vältida. Mööda rongi liiguvad edasi-tagasi kaameraid ja mikrofone hoidvad ajakirjanikud või sümboolse finiši jäädvustamise näljas asjaarmastajad.

End jõuluvana punase moondamisvormi taha varjav poliitik ja filmimees Mark Soosaar toob reisijatele tervitusi suurlinna Pärnu teisest otsast, Tõstamaa osavallast. Oma kaamerat hetkekski silmist laskmata, peatub Mark vahekäigus ja võtab sundimatult üles olulise teema, kuidas suudab põrgukiirusel Tallinnast Berliini kihutav Rail Balticu veerem aastate pärast Pärnu juures hoo maha võtta.

Poliitilise värvingu annab viimasele rongisõidule meie tuntuim rahvuslik-konservatiivseid väärtusi propageeriv erakond. Nemad on tublisti vaeva näinud koerailmale vaatamata. Mööda rongi tassitakse plakateid, mis ei sisenda sugugi lootust, et lubatud kümne aasta pärast saab jälle raudteed pidi Tallinnast Pärnusse ja ehk veel edasigi.

Konservatiivsed skeptikud on sõnakad ja heas tujus. Murest murtud viimsel reisil osalejaid kutsutakse kevadistel valimistel tegema õiget valikut – teadagi, keda. Kes otsustamisega jänni jääb, saab parteikorvikesest šokolaaditahvlikese ja muud nänni, mis ajutööd soodustab.

Maha kantava Pärnu–Lelle raudteelõigu igas peatuses ootab oranži Tarapitat grupp seltsimehi-leinajaid, kes tervitavad progressi võidukäiku kalmuküünalde ja kellahelinaga. Mõnes jaamas on kaasatundjaid vähem, mõnes rohkem. Nende side rongis sõitvate rahvuskonservatiividega tundub olema veendumuslik ja vankumatu.

Sõitjad ootavad hinge kinni pidades, et ehk astub Pulli peatuses (teine peatus Pärnust alates) hämarale perroonile tuntud eurosaadik ja viskab mõne kohatu vimka, mis konservatiivse transpordipoliitika nägemuse põrmu paiskab. Siis meenutataks Pärnu–Lelle raudtee kurba lõppu naerusuiselt veel aastakümneid. Üks veretu ja ohvriteta rüseluski kuluks rahva rõõmuks ära. Eurosaadik jääb aga tulemata ja kähmlus olemata.

„Pidage meeles, et 9. detsembrist alates enam rongiga Pärnust Tallinna ei saa,“ ketrab rongiraadio oma tänuväärset teksti.

Poliitilisele kihutustööle ja kaamerameeste amokijooksule kurdiks ja pimedaks muutunud reisijad vajuvad oma mõtetesse, kus on mõnusam ja turvalisem omaette nukrutseda.

„Kurb, väga kurb on ikka see Pärnu–Lelle lõigu sulgemine,“ ohkab Tallinnasse sõitev Mare (60). „Nii hea oli suvel Pärnusse puhkama sõita, jalgratas kaasas. Buss ju seda võimalust kahjuks ei paku. Millal see Rail Baltic kunagi käima hakkab, ei oska ilmselt keegi öelda. Kümme aastat kõlab kuidagi liiga optimistlikult ja kas see üldse tulebki!“

Iga lõpp on uue algus

Kümneaastane Rasmus on küllap noorim selle ajaloolisel reisil osalejatest. Noorim vähemalt neist, kes selle omapäi kaasa teevad, ilma erakonnakaaslaste, kolleegide ja – hoidku aeg – vanemate kontrolliva pilgu alla sattumata.

„Ma sõidan selle rongiga päris tihti,“ kostab kogenud reisimees asjalikult. „Tuleb sugulastel külas käia ja seda võin juba üksi teha küll. Kohe helistan vanaemale, kui kaugel ma olen. Rong meeldib mulle tavaliselt rohkem, sest bussis läheb mul süda pahaks. Aga rongis pole ka kõik hea. Kui me soodest läbi sõidame, kaob mobiililevi ära, ja siin rongis on wifi ühendus alati väga kehv.“

Rasmus teab, et nüüd ta enam Pärnust Lelle rongiga ei saa. Rail Balticust pole aga noormees veel midagi kuulnud, see on tema jaoks valgusaastate kaugusel.

Lelle jaamas peatub Tarapita paralleelteel sõiduõigust ootava rongiga, mille valgustablool jookseb tagasihoidlik tervitus: „Hüvasti, Pärnu! 1928, 1971, 2018“.

1928. aastast sai Pärnusse kitsarööpmelist raudteed pidi. 1971. aastal läks lahti sõit laiarööpmelisel teel ja viimast daatumit pole mõtet enam üle korrata.

Tallinnani välja sõidab koos kaasaga raudteelaste dünastia viimane liige, nüüdseks rongijuhi ametist loobunud Arne Saluste (48). „Mina tulin ilmale just siis, kui Lellest Pärnusse viinud kitsarööpmeline raudtee kinni pandi,“ räägib Saluste muiates. „Olin siis emaga samuti viimase rongi peal ja millegipärast hakkas mul just siis selle ilmaletulekuga kiire. Aga viimane rong tegi toona oma sõidu kitsarööpmelisel teel ikka 1970. aastal, järgmisel aastal oli lai raudtee juba valmis ja käigus.“

Arne Saluste sõnul pole mõtet raisata oma energiat, võideldes uuenduste vastu. „Igal asjal on oma algus ja lõpp,“ lausub Saluste.

Rongiliikluse Pärnu–Lelle lõigul lõpetanud Tarapitat ei saatnud teele ega võtnud vastu puhkpillimuusika ja kõrgete ametnike tähelepanu see tagasihoidlik sündmus ei pälvinud. Vaid mõneminutilise hilinemisega Tallinna jõudnud Tarapita kuuseokstega ehitud nina ees said pisipõnnid lasta end vanemate rõõmuks pildistada koos rongijuht Kaimoga. Eks siis näe, kuidas kümne aasta pärast Pärnusse saab!     

Reisijatele on suletud hulk teisigi raudteeliine

Viimase 60 aasta jooksul on reisiliikluseks suletud palju raudteeliine.

• 1. juuni 1959 Nõmme-Väike–Vääna ja 3. märts 1971 Liiva–Nõmme-Väike

• 26. mai 1968 Rapla–Virtsu

• mai 1968 Mustvee–Avinurme ja  mai 1972 Avinurme–Sonda

• 8. september 1969  Viluvere–Vana-Vändra

• 2. juuni 1970 Valga–Mõniste–Ape

• 3. märts 1971 Tallinna-Sadam–Tallinn-Väike–Ülemiste

• 31. märts 1972 Türi–Paide–Tamsalu

• 3. juuni 1972 Viljandi–Mõisaküla ja 15. mai 1975 Mõisaküla–Heinaste

• 15. mai 1975 Mõisaküla–Ruhja ja 30. jaanuar 1996 Mõisaküla–Pärnu

• 2001 Valga–Antsla–Võru-Veski

• 2004 Riisipere–Haapsalu

• 8. detsember 2018 Pärnu–Lelle

Koostas: Margus Järv

Kasutatud allikad: raudtee.eu, vikipeedia, Küllo Arjakas „Eesti Raudtee 140“. 

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee