Maailm

MILLAL KÜLL RELVAD VAIKIVAD? Viimaks algasid Jeemeni kodusõja rahukõnelused 

Toimetas Greete Kõrvits, 7. detsember 2018, 21:05
ÜRO erisaadik Jeemenis Martin Griffiths (keskel) ootab Sanaa lennujaamas huthi mässulisi, et nendega koos Stockholmi rahukõnelustele lennataFoto: Reuters/Scanpix
Neljapäeval algasid Rootsis Jeemeni kodusõja rahukõnelused. Pea neli aastat väldanud ning üheks maailma hulleimaks humanitaarkriisiks kasvanud sõjas on hukkunud tuhanded ja näljas miljonid.

Paraku ei saa öelda, et praeguste kõneluste eesmärgiks, mis toimuvad neutraalsel pinnal Stockholmis, oleks sõja täielik lõpp. Selle saavutamisse ei usu hetkel paraku ükski osaleja. ÜRO erisaadik Martin Griffiths, kes kõnelusi läbi viib, sõnas BBCle, et peamisteks eesmärkideks on vangide vahetus ning  otsese sõjategevuse ärahoidmine Hodeidah' sadamalinnas.

Sõja osapoolte vangide vahetus viiks taas kokku tuhanded lõhkikistud perekonnad. Ümberpiiratud Hodeidah's on lõksus suur hulk tsiviilelanikke.

Kõnelustel osalevad huthi mässuliste ja Jeemeni ametliku valitsuse esindajad. Lootused on haprad, kuna eelmisel rahukõneluste katsel 2016. aastal Genfis ei ilmunud huthid üldse kohalegi. Griffiths lendas Stockholmi koos huthidega ning loodab, et nüüd saavad osapooled vähemalt mingi rahumaigu suhu ning ÜROl on võimalik välja töötada mingi plaan, kuidas rahuprotsessile konkreetsem käik sisse anda. Enne kõneluste algust õnnestus Griffithsil välja kaubelda 50 haavatasaanud huthi toimetamine haiglaravile Omaani.

ÜRO erisaadik Jeemenis Martin Griffiths (keskel) surub kätt huthide esindajatelFoto: Reuters/Scanpix

Samal teemal

Paraku ei ole sõja osapooled ilmselgelt huvitatud sõbramehelikest suhetest. Enne Stockholmi kõneluste algust nõudsid huthid, et Jeemeni pealinnast Sanaast avataks taas rahvusvaheline lennuliiklus. Sanaa on praegu mässuliste kontrolli all, kuid lennuliiklust seal suuremat ei toimu. Huthid ähvardavad, et takistavad ÜRO lennukitel Sanaasse maandumast, kui oma tahtmist ei saa. Jeemeni valitsus aga nõuab Hodeidah' sadama loovutamist nende kontrolli alla.

Jeemeni kodusõda on ääretult keerulise ajaloo ja taustaga tragöödia, mis on nõudnud tuhandeid elusid ning tekitanud riigis ühe maailma hetkel jubedaima näljahäda. Surnuks nälginute täpset arvu ei tea keegi. Humanitaarorganisatsioon Save the Children oletab, et 2017. aastal võis Jeemenis nälga surra umbes 50 000 last. Süüst puhas ei ole kodusõjas ükski osapool. Sõja lõppu pole näha ega Stockholmis seda praegu ka ei loodeta.

Puudus toidust, ravimitest ja puhtast joogiveest on Jeemenist teinud ühe maailma jubedaima piirkonnaFoto: Reuters/Scanpix

Huthide mäss sai 1990ndatel alguse Jeemeni valitsuses lokkavast korruptsioonist, kuid tegelikult on huthid Jeemenis võimu juurde pääseda soovinud aastasadu. 2003. aastal toimunud USA vägede rünnak Iraagi vastu šokeeris huthisid ning nagu juhtus mitmete teiste suuremate ja väiksemate Araabiamaade rühmitustega, radikaliseerus Iraagi ründamise järel ka huthide liikumine. Huthi mässuliste teine taassünd toimus 2011 aasta Araabia Kevade raames.

Oma huvid on Jeemenis ka Iraanil (toetab mässulisi), Saudi Araabial ja USAl (toetavad valitsust). Iraan ärritab viimaseid vaat et rohkemgi kui mingid räbalais mässulised (ehkki lahingukaotused huthidele on saudidele sügavalt alandavad). Jeemenis on jõudu demonstreerinud ka Islamiriik, kuid kelle poolel nemad on või olid, on arusaamatu, sest rünnanud on nad kõiki osapooli.

Saudi Araabial sai õige ruttu huthidest küllalt ning nad otsustasid Jeemeni valitsusega nende vastu sõtta minna, luues selleks koalitsiooni oma traditsiooniliste Lähis-Ida partneritega. Vaid Omaan ja Pakistan leidsid, et neil on parematki teha kui ääretult keerulises ja ettearvamatus konfliktis osa võtta ning jäid sõjategevusest eemale. Ka paljud USA poliitikud ei taha oma riigi käsi määrida ühe viimase aja jubedaima humanitaarkatastroofiga, samuti ei ole saudid pärast ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva enam kõigile ameeriklastele kuigi mugavaks koostööpartneriks.

Huvi korral võib Jeemeni kodusõja taustast lugeda Õhtulehe artiklitest SIIN ja SIIN.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee