Kommentaar

Mart Soidro | Mõjukad ja menukad AD 2018 (2)

Mart Soidro, literaat, 6. detsember 2018, 17:25
 
Aasta hakkab lõppema ja käes on kokkuvõtete tegemise aeg. Eesti Päevalehe, LP, Delfi, Eesti Ekspressi ja Maalehe ajakirjanikud jälgisid erilise tähelepanuga ühiskonnas toimuvat ja koostasid juba neljandat aastat mõjukate edetabeli.

Kui 2015. aastal osutus kõige mõjukamaks Marju Lauristin ja aasta hiljem Kersti Kaljulaid, siis viimasel kahel aastal väljus titaanide heitlusest sellena peaminister Jüri Ratas.

Igaks juhuks ütlen kohe ära, et minust ei saa selle edetabeli tulihingelist kaitsjat ega raevukat oponenti. Meil kõigil on mõjukusest oma arusaam. Žüriil loodetavasti ka mõõdikute süsteem, mis sai küll tosin aastat tagasi ühes teises valdkonnas saatuslikuks siseminister Ken-Marti Vaherile.

Issanda teed on imelikud

Aga jätkakem mažoorsemal heliredelil! Võin omast käest öelda, et sedasorti edetabeleid on tore koostada. Meenub 1982. aasta sügis, kui ülikooli ajakirjandusosakonna esmakursuslased Mooste näidissovhoosi kartuleid võtma kupatati. Vene ajal oli ju selline tore komme – alustada tudengielu kolhoosis või sovhoosis. Nojaa, aga ühel õhtul hakkas meil igav ja otsustasime koos kolme kursusevennaga (Juhan Kilumets, Peeter Tali ja Indrek Schwede) koostada oma edetabeli. 

Ajakirjast Forbes polnud me raudse eesriide taga veel midagi kuulnud. Seetõttu ei valinud me endi hulgast mõjukamat ega rikkamat. Valisime hoopis väljapaistva muusiku mälestuseks esimese, teise ja kolmanda Lennoni ning... lohutus-Lennoni! Et kõik saaksid ära märgitud. Paraku jäid kolm esimest auhinda välja andmata, sest kõik tahtsid olla lohutus-Lennonid. Niipalju siis tagasihoidlikkusest.

Aga on ka vastupidiseid näiteid. Eesti Päevalehes oli vanasti tore sünnipäevarubriik, kus õnnitleti tuntud hällipäevalapsi. Tegijal ikka juhtub ja nii unustatigi kogemata 7. novembril 2001. aastal õnnitleda esimese juubelini jõudnud tollast mõjuvõimsat Rahvaliidu saadikut Tiit Tammsaart. Mäletan, et sünnipäevalaps oli väga pahane. Ja kas mitte toimetus isegi ei vabandanud Eesti ühe tuntuima seakasvataja ees?

Aga tuleme tagasi tänasesse päeva ja selle aasta mõjukate juurde. Eelmise laupäeva 68-leheküljelises LPs on äramärkimist leidnud kõik riigikogus esindatud erakondade liikmed. Teatava reservatsiooniga siiski, sest ühtegi vabaerakondlast me saja mõjukama hulgast ei leia. Aga vägevate vahel on intervjuu Kaul Nurmega. Rubriigi all: sisuturundus.

Kõige mõjukam poliitperekond lõppeval aastal on edetabeli koostajate arvates perekond Helme. Õigemini Mart ja Martin, kes platseerusid millegipärast koos neljandale kohale. Kuidas Kaido Kaabermaa ütleski pärast Barcelona olümpiamänge Tallinna lennujaamas veidi švipsis peaga?

Helmetest ei jää kaugele maha perekond Kallas – Kaja on üheksas ja Siim lõpetab esikümne. Kaks mõjukat perekonda jõudis veel esisajasse. Tihedam rebimine isa ja poja vahel käis Vseviovite peres – David on 70. ja Jonatan 72. Jevgeni ja Oleg Ossinovski vahe on märgatavam, kohad vastavalt 12 ja 80.

Edetabel annab hea pildi, kui kõrgelt hindas žürii põhiseaduslikke institutsioone ja kõrgeid riigiameteid. Arnold Sinisalu on 17., Lavly Perling 23., Elmar Vaher 25., Riho Terras 29., Ülle Madise 42. ja Mikk Marran 71. Kadedaks teeb, kui hästi on Maalehe ajakirjanikud meie välisluure juhi töödest ja tegemistest informeeritud. Venemaa võib taas kergemalt hingata.

Mõjukas Katrin Lust

Hoian enda arvates ühiskonnaasjadel keskmisest kodanikust rohkem silma peal. Küllap olen ka suurem meediatarbija, aga Katrin Lusti 54. koht enne rahandusminister Toomas Tõnistet (56.), Sven Mikserit (57.) ja president Toomas Hendrik Ilvest (58.) lõi mind pahviks. 

Aga mitte sellepärast, et nimekirjast puudus meie spordiajakirjanduse lipulaev Peep Pahv, nagu kurtis spordikauge ERRi uudistejuht Anvar Samost artiklis „Pingerida, kus puuduvad varju hoidvad niiditõmbajad ja mõned tipud” (LP, 1.12.2018). 

Olen paar korda „Kuuuurijat” sattunud vaatama ja seetõttu ei uskunud oma silmi, kui nägin, et sedasorti saade võiks äramärkimist leida. Seda enam, et pealnägijat Mihkel Kärmast me esisajast ei leia. Anu Välba (66) ja Marko Reikop (35) seal õnneks on. Sama menukad nagu tädi Ruth ja Hunt Kriimsilm 40 aastat tagasi.

Edetabel pole kummist, aga sellegipoolest on kurb meel, et esisajasse ei mahtunud EKRE auesimees president Arnold Rüütel. Erakondade sisse ju ei näe, aga usun, et tal on parteiasjades sama kaalukas sõna öelda kui Reformierakonna auesimehel Siim Kallasel. Viimase kõrval on endistest peaministritest endiselt mõjukad Andrus Ansip (13) ja Taavi Rõivas (90).

Kõrge tunnustuse osaliseks on saanud ka meie teadlased: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere on kogunisti 85, TalTechi rektor Jaak Aaviksoo temast kümme kohta tagapool. Tartu ülikooli rektor Toomas Asser peab veel ennast tõestama, et edetabelikõlblikuks saada.

Meie arvamusliidreid esindab mõjukate seltskonnas Raul Rebane (94). Napilt, aga kindlalt edestas ta Kaia Kanepit (95), kelle käe läbi langes USA lahtiste meistrivõistluste avaringis maailma esireket Simona Halep.

Lõpetuseks. Hea, et pole enam nõukogude aeg, kui Tartu töörahva saadikute nõukogu andis välja määruse, mis keelas kerjamise ja ennustamise. Aga kuna Igor Mang enam Maalehes sõna ei saa, võtan temalt teatepulga üle ja ennustan, et 2019. aasta mõjukaim tegelane on taas Jüri Ratas. Tähtede seis on selline.

2 KOMMENTAARI

k
Kurb 7. detsember 2018, 22:21
Kas eesti keel ongi nüüd lõplikult reostatud uue sõnaga "taltech?
a
ado 7. detsember 2018, 20:02
no see samost ja muuli ja see kgb esindaja pole ajakirjanikud vaid kellegi suuvoodrid

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee