Maailm

VIIMAKS OMETI: Prantsuse võimud andsid protestijatele alla! (8)

Tõnis Erilaid, 4. detsember 2018, 17:05
KOOLIÕPILASED LÖÖVAD KAASA: Protestivad õpilased ehitasid Bordeaux's Francois Mauriaci lütseumi juures barrikaadi ja pistsid selle põlema. Foto: AFP/Scanpix
Des gilets jaunes aux gilets jeunes?“, algas kollaste vestidega, jätkub noorte vestidega, kirendasid Prantsuse ajalehtede esiküljed pealkirjadest. See, et maanteedel liikluse peatanud ja Pariisi laupäevaseid märatsemisorgiaid korraldanud kollaste vestidega liitusid abituriendid ja tudengid, peatades õpingud sadades koolides, võis tõepoolest olla see õlekõrs, mis murdis valitsuse vastupanutahte. Täna otsustati 1. jaanuariks kavandatud kütuseaktsiisi tõus edasi lükata. 

Kui päris täpne olla, siis asusid peale noorte meeleavaldajaid toetama ka parameedikud. Arvutuste järgi on riigikassa juba niigi kaotanud vähemalt miljard eurot, rääkimata kahjust, mida iga päev kannavad Pariisis märatsejate lõhutud poodide ja muude väikeettevõtete omanikud. 

Opositsiooni meelest tuli valitsuse otsus liiga hilja ega pruugi inimeste meelepaha leevendada. Seda enam, et aktsiisitõus peatati esialgu vaid pooleks aastaks. Meeleavaldajate üks arvatavaid juhte Benjamin Cauchy ütles, et valitsuse otsus on vaid esimene samm ja „protestijad ei lepi leivapuruga“.

Samal teemal

Peaminister Edouard Philippe lubas küll oma televisiooniesinemises, et maikuuni külmutatakse ka gaasi- ja elektrihind ning selleks ajaks leevendatakse ka autode väljaheitegaaside massilist kontrolli. 

Viimane piisk karikas

Vastuseis president Emmanuel Macroni reformidele küpses Prantsusmaal juba pikka aega, kuid järjestikused kütuseaktsiisitõusud olid viimaseks tilgaks, mis meelepaha üle ääre ajas. Põhjendades vajadusega täita kliimasoojendamise tõkestamiseks võetud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri sattumist 2030. aastaks 40 protsendi võrra, oli tänavu juba tõstetud 7,6 senti diislikütuse liitri kohta ja 3,9 senti pandi otsa bensiiniliitrile. 1. jaanuarist oleks diislikütuse aktsiis tõusnud veel 6,5 sendi ja bensiiniaktsiis 2,9 sendi võrra liitri kohta.

See oli liig. Seda enam, et just diislikütust kasutatakse Prantsusmaal müüdud sõidukeis kaugelt rohkem kui bensiini.

Kuid kütuse hinnatõus ligi veerandi võrra viimase aasta jooksul on vaid üks mure, mis meeleavaldajaid tänavale toob. Valitsus on olnud üsna agar, tõstes teisigi makse, ning on rahva meelest teinud ühtaegu kingituse rikkamale rahvakihile, vähendades nende koormisi. Prantsusmaal on miinimumpalk praegu 7,83 eurot tunnis ehk 1188–1300 eurot kuus, millega on raske, kui mitte võimatu toime tulla. Seetõttu ongi meeleavaldajate üks nõudmisi just miinimumpalga tõstmine, mida valitsus vähemalt täna veel ei lubanud. Meeleavaldajad on ühel meelel ka selles, et endise pankurina ei kuule Macron üldse, mida arvavad elust tavakodanikud. Radikaalsemad protestijad on juba nõudnud, et kollavestid peaksid asutama oma erakonna, et nende hääl kaugemale ja kõrgemale kostaks. Vähem radikaalsed eeldaksid, et muudetaks seadust ja lubataks referendumite korraldamist nii üleriigilistes kui ka paikkondlikes asjades.

Liikumine, millel pole juhti

Kollaste vestide paar esindajat on varem kohtunud ministritega, kuid tänaseks plaanitud kohtumine jäi ära. Ühelt poolt ei soovinud seda enam peaminister Philippe, teisalt teatasid senised kollaste vestide esindajad, et liikumise radikaalsem tiib ähvardab neid kättemaksuga.

Oma nime sai liikumine kollastest vestidest, mida meeleavaldajad tänavaile tulles kandsid. Nagu Eestis, nii ka Prantsusmaal on sellised vestid igale autojuhile kohustuslikud, kui tuleb pimedal ajal elavas liikluses peatuda.

Mingit keskset staapi liikumisel ei ole. Protest algas sotsiaalmeediapostitustest ning Facebooki rollist selliste liikumiste korraldamisel on hakatud juba teadustöid kirjutama.

President Macron on pärast naasmist G20 tippkohtumiselt Argentinas targu hoidunud suurematest avalikkusele suunatud avaldustest. Küll aga on ta varem kurtnud, et tema poliitilised vastased, eeskätt paremäärmuslane Marine Le Pen, on protestiliikumise oma eesmärkide täitmiseks kaaperdanud. Tõsi on, et liikumises on selle amorfsusest tingitult osalisi nii anarhistide kui ka rahvuslaste leerist ja kogu poliitilisest spektrist nende vahel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee