Maailm

Kliimamuutused on maailmale kõige suuremaks ohuks (24)

Toimetas Greete Kõrvits, 4. detsember 2018, 17:55
PÕHJUSEGA KOHAVALIK? Katowice linn, kus ÜRO kliimakonverents toimub, on üks Poola saastunumaid piirkondi Zuma Press/Scanpix
Need sõnad lausus tuntud loodusteadlane ja filmitegija Sir David Attenborough Poolas ÜRO esindajate ees. Attenborough lisas, et kliimamuutuste tagajärjed on tõsised - hävineda võivad terved tsivilisatsioonid ning suur osa loodusest.

Poolas Katowices algas pühapäeval kahenädalane ÜRO kliimakonverents. Sir David Attenborough, armastatud loodusdokumentaalide autor, pidas konverentsi avakõne, milles hoiatas maailma kliimamuutuste osas silma mitte kinni pigistama.

„Maailma rahvas on kõnelenud,“ ütles Attenborough kuulajate ees. „Nende sõnum on selge: aeg on käest libisemas. Nad tahavad, et teie, otsustajad, midagi ometi ette võtaksite!“ Kliimamuutustest on paljude maailma riikide jaoks saanud elu või surma küsimus. Attenborough lisas, et maailm pole veel ligilähedalgi kliimateadlaste soovitustele süsihappegaasi vähendamise osas.

Mida Attenborough sellega silmas peab, on selle aasta oktoobris rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli vastu võetud raport, mille kohaselt tuleb globaalset keskmise temperatuuri tõusu hoida alla 1,5 kraadi (Celsiuse järgi).

Loodusteadlane Sir David Attenborough avas konverentsi karmide sõnadega riikide valitsustele Zuma Press/Scanpix

Samal teemal

Veel pole hilja, lubab see raport. Kuid paraku tähendab see drastilisi, radikaalseid muudatusi poliitikas, majanduses ja tootmises, õieti kõigil elualadel. Paljudele saastavatele tööstustele on kasulik sõnum, et iga inimene saab kliimamuutuste vastu ise midagi ära teha - panna vastutus indiviidile, ehkki mõistagi on ühe inimese prügi sorteerimine või sõiduvahendi valik köömes võrreldes suurkorporatsioonide tekitatud kahjuga. Inimesed, kes kavatsevad oma tarbimises muudatusi teha, vaidlevad nendega, kes seda ei soovi ning tähelepanuta jääb fakt, et globaalne soojenemine on rohkem seotud vastutustundetu poliitika ning tootmispraktikate kui ühe majapidamise kompostihunnikuga. Paljud, nende seas ka Sir Attenborough, pööravad aga tähelepanu sellele, et suuremat mõju avaldab see, kui rahvas nõuab poliitikutelt, kes neid esindavad ning ettevõtetelt, kes neile tooteid valmistavad, keskkondlikult säästvaid meetmeid.

Millal on praeguse seisuga aga maailma keskmine temperatuur 1,5 kraadi tõusnud? Aastaks 2030. Et tõenäosus 1,5 kraadi piiresse jääda oleks kasvõi 50:50, peab maailm 2050. aastaks muutuma täielikult „süsinikneutraalseks“. See tähendab, et iga atmosfääri paisatud tonn süsihappegaasi tuleb omakorda tasakaalustada tonni süsihappegaasiga, mis sealt vähemaks võetakse.

Muide, ka 1,5kraadine keskmise temperatuuri tõus oleks väga halbade tagajärgedega, kuid vähemalt mitte päris katastroofiliste.

California metsapõlengud: ekstreemsed ilmastikutingimused põhjustavad looduskatastroofide sagenemist AFP/Scanpix

Eesti „teeb ära“?

Kiisler lisas, et Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.

Aga meil oli soe suvi/külm talv!

Inimestel, kes on kliimamuutuste osas endiselt skeptilised ning näevad suuremate probleemidena hoopis rännet või hinnatõusu, tasub mõelda järgmistele globaalse kliimasoojenemise tagajärgedele:

  • 143 miljonit kliimapagulast, mõnedel andmetel rohkemgi, peamiselt nn Mustast Aafrikast ehk Sahara-tagusest Aafrikast, ent ka rannikualadelt ja väikesaartelt, nt Vaikse ookeani piirkonnast.
  • Hävivad paljud looma- ja taimeliigid, põllupidamine muutub järjest keerulisemaks, seega tõusevad ka paljude toiduainete hinnad. Räägitakse, et mõni toiduaine, näiteks šokolaad, muutub tavainimesele pea kättesaamatuks hirmkalliks luksustooteks - tingimused kakaopuude kasvatamiseks muudkui halvenevad. Juba praegu kuuleb esialgu naljakana kõlavaid, ent väga tõenäoliselt mõne aastakümne pärast reaalsuseks muutunud jutte mardikajahust ja ritsikasnäkkidest.
  • Üks jahe talv või mõnusalt soe suvi ühes maakera piirkonnas ei tõesta veel, et kliimamuutusi ei toimu, rääkimata sellest, et samaaegselt võivad mõnes teises kohas olla ekstreemsed või aastaajale ebaiseäralikud ilmastikutingimused. On ka piirkondi, kus kliimamuutused hoovuste kaasmõjul esialgu just jahedama ilmana väljenduvad. Globaalne soojenemine on termin, mis viitab ülemaailmse, mitte piirkondliku keskmise temperatuuri tõusule.
  • Mereäärsete riikide valitsused peavad hakkama kulutama tohutuid summasid, et aidata ainuüksi omaenda riigi sisepaguluses inimesi, kes oma üleujutatud rannakodud maha peavad jätma. Kliimamuutuste tagajärgede vastu võitlemiseks hakkavad aga tulevikus oma rahakotist kulutama, tahavad või mitte, kõik valitsused - ehk teisisõnu, kõik maksumaksjad.

Loe kliimapagulastest lähemalt siit, kliima soojenemise mõjust Eesti põllumeestele siit ning sealiha hinnatõusust siit.

24 KOMMENTAARI

s
seeb 6. detsember 2018, 18:43
On äärmiselt jabur, et inimkond ninnunännutab pisiasjade kallal, ega taha näha elevanti oma elutoas! 99% maailma varadest kuulub käputäiele inimestest...
(loe edasi)
m
miks 6. detsember 2018, 00:21
miks peidetakse nii hoolega siis NicolaTesla leiutisi energeetika alal ja kelle käsul "kaovad" alternatiivsete lahenduste autorid üle terve ...
(loe edasi)
Loe kõiki (24)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee