Eesti uudised

Kaubanduses keelatakse geoblokeering: mida see tähendab? (9)

Toimetas Maarit Stepanov, 3. detsember 2018 12:59
Pangakaardi. Foto on illustreeriv.Foto: Kaarel Tigas
Esmaspäeval jõustub Euroopa Liidu määrus, millega keelatakse tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine. Lihtsustatult öeldes on geoblokeeringu näol tegemist olukorraga, kus tarbijale keeldutakse internetis asju müümast või teenuseid osutamast seoses sellega, milline on tarbija kodakondsus, millises riigis on tema elukoht või asukoht. 

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sõnul võib termin "geoblokeering" kõlada võõralt, kuigi tarbijatena võime olla seda kogenud.

Samal teemal

""Kahjuks teie maksevahend ei ole aktsepteeritav" võib tulla vastuseks nii naaberriikide e-kauplustest kui ka veidi kaugemalt, kuigi tegemist on rahvusvahelist tarnet pakkuva kauplejaga," kirjeldab Tammaru. "Põhjuseks tarbija VISA krediitkaart, mis on väljastatud Eestis, mis sest, et tegemist oli ülemaailmse kaadriorganisatsiooni kaardiga. Küsimusele, et mis võiks olla kauplejapoolne äririsk antud olukorras ja miks krediitkaart ei sobi, vastust ei saa."

"Alates 3. detsembrist on seoses vastava Euroopa Liidu määruse jõustumisega selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidu siseselt keelatud. Ehk näiteks kui Saksamaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Saksa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul," kirjeldab ta, et Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijate puhul tuleb edasidi kõigile samasuguseid maksevõimalusi pakkuda.

Kuidas geoblokeeringing töötab ? "Lihtsustatult öeldes on tegemist olukorraga, kus tarbijale keeldutakse internetis asju müümast või teenuseid osutamast seoses sellega, milline on tarbija kodakondsus, millises riigis on tema elukoht või asukoht. Enamasti on selle taga kauplejate soovimatus piiriüleselt müüa," lisab Tammaru.

"Tarbija ostusoovi võidakse blokeerida erinevalt. Kõige sagedamini tekib tarbijal takistus soovitud veebipoes kasutajaks registreerimisel, sest rippmenüüst puudub võimalus valida kättetoimetamise aadressiks Eestit või sisestada Eesti suunakoodiga telefoninumbrit."

Tammaru sõnuk kasutatakse tarbija blokeerimiseks ka ümbersuunamist uuele veebilehele. "Näiteks suunatakse Eesti tarbija Suurbritannia e-poest, mille tippdomeen on .uk peale kontaktandmete sisestamist lehele lõpuga .ee. Eesti tippdomeeniga veebilehel on aga samad kaubad kallimad või toodete valik väiksem. Selline ümbersuunamine saab pärast 3. detsembrit olla lubatud vaid tarbija selgesõnalisel nõusolekul, kuid ka sel juhul peab tarbijal olema jätkuvalt ligipääs algsele saidile. Näiteks kergesti leitava lingi vahendusel."

Mis veel uute normidega tarbija jaoks muutub? "Uute reeglite kohaselt ei saa Euroopa Liidu siseste tehingute korral keelduda kaupade või teenuste müügist teise liikmeriigi tarbijale. Küll aga jääb kauplejatele õigus valida, kas ostud tarnitakse liikmesriiki, kuhu kaupleja pakub kohaletoimetamist, või tarbija tuleb ise kaubale kokkulepitud kohta järele," sõnab ta ning toob näite, et kui ostja soovib vaid Saksamaa piires tarnet pakkuvast veebipoest midagi soetada ja on nõus sellele järgi tulema, ei tohi seda tarbijale keelata.

"Ka elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul, nagu pilveteenused, andmebaasiteenused ja veebimajutus, ei nähta edaspidi ette võimalust keelduda teise liikmesriigi tarbijale teenuse osutamistest. Sama kehtib ka muude teenuste kohta, näiteks autorent või hotellimajutus. Antud teenuste puhul on siiani ligipääsu piirangutest rohkem täheldatud kallimate hindade kehtestamist sõltuvalt tarbija päritoluriigist. Näiteks kogus mõned aastad tagasi kuulsust Prantsusmaa hotell, kus identne viiepäevane majutuspakett internetis broneerides maksis Austria ja Saksamaa tarbijatele 1038 eurot, Itaalia tarbijatele 858 eurot ning Belgiast või Prantsusmaalt pärit tarbijatele 645 eurot," kirjeldab Tammaru.

Kas on erandeid? "Uue määruse kohaldamisalast jäetakse välja teatud liiki teenused, näiteks autoriõigusega kaitstud sisu või mittemateriaalses vormis teosed, nagu e-raamatud. Nimetatud teenuste puhul võib jätkuvalt esineda piiranguid piirülese ostusoovi korral. Seega võib müügist keelduda Luksemburgis asuv kaupleja, kelle veebisaidilt soovib Eesti tarbija osta tarkvara, mille müük on autoriõigusega kaitstud ning lubatud vaid riikides, mille hulka Eesti ei kuulu

Samuti on määrusest välja jäetud finants-, audiovisuaal-, transpordi-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused."

Millist kasu on uutest reeglitest oodata? Tammaru sõnul võib uskuda, et kui tarbija elukohast tingitud tõkked e-kaubanduses kaovad, aktiveerub liidu sisene netikaubandus. "Tarbijate õigused e-kaubanduse korral ning kauplejate seadusest tulenevad lepingulised kohustused on juba viis aastat samad, hoolimata sellest, millises liikmesriigis on tarbija elukoht," lisab ta.

"Seega soodsate hindadega ja laiema kaubavalikuga Suurbritannia või Saksamaa netipoest kaupade tellimine on kindlasti tarbijate huvides. Samas annab piiriülene müük ka ettevõtjatele võimaluse olla liidu siseturu kaubanduse osaks, pakkudes ka konkurentsialast väljakutset ning rohkem kliente."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee