Maailm

Euroopa Liidu õigusi kaitsev Brexiti lepe on britid ärevile ajanud (13)

Liina Hallik, 17. detsember 2018, 20:55
Lahkumislepe säilitab Suurbritannias elavatele Euroopa Liidu kodanikele kõik senised õigusedFoto: Vida Press
Suurbritannia valitsuse ja Euroopa Liidu vahel saavutatud lahkumislepe on saanud brittide poolt tugeva vastuseisu osaliseks. Saavutatud kokkulepe järgib pea kõiki Euroopa Liidu nõudmisi oma kodanike õiguste kaitsest, rahanduse, kaupade liikumise, tollitingimuste ja kaubanduslepingute ning intellektuaalse omandi ja andmekaitseni. Briti peaminister Theresa May lubas täna, et lahkumislepe pannakse alamkojas hääletusele jaanuari kolmandal nädalal.

Tugev vastuseis lahkumisleppele on hoogustanud üleskutseid korraldada Suurbritannias uus referendum Euroopa Liidust lahkumise üle. Theresa May, kes on teise referendumi korduvalt välistanud sõnumiga, et rahva 2016. aasta juunis langetatud otsus liidust lahkuda on selge, kutsus parlamendisaadikuid üles mitte petma Briti rahva usaldust püüetega korraldada teine referendum. 

Samal teemal

Suurbritannia lööb Euroopa Liidust lahku 29. märtsil 2019. Pärast lahkulöömist jääb kehtima kaheaastane üleminekuperiood, mille pikkust on võimalik veel ühel korral kaheks aastaks pikendada ning see otsus tuleb vastu võtta hiljemalt 1. juuliks 2020. Ülemineku perioodi järel muutub Suurbritannia enamikus küsimustes Euroopa Liidu jaoks tavaliseks kolmandaks riigiks.

Lahkumislepe säilitab Suurbritannias elavatele Euroopa Liidu kodanikele kõik senised õigused

Brexiti lahkumisleppega saavutas Euroopa Liit oma kodanike ja ettevõtete huve kaitses tingimused, mille kohaselt ei pea EL kodanikud, kes on teinud oma valikud elus, arvestades, et Suurbritannia on Euroopa Liidu liige, tuleviku pärast kartma. Selliseid inimesi on kokku 3,5 miljonit, neist eestlasi hinnanguliselt 10 000 kuni 15 000. 

Euroopa Liidu kodanike õiguste kaitse on lahkumisleppes oluliseks punktiks. Sisuliselt jagunevad kodanikud edaspidi kaheks – need, kes elasid Suurbritannias üleminekuperioodi lõpuni, ning need, kes lähevad sinna hiljem.

Üleminekuperioodi lõpuks Ühendkuningriigis elavaid Euroopa Liidu kodanikke koheldakse Suurbritannias edaspidi võrdselt nende enda kodanikega. Nad säilitavad kõik tänased õigused ning kõigis kodanikke puudutavates küsimustes lähtutakse Euroopa Liidu definitsioonidest. Ka neile, kes suunduvad Ühendkuningriiki enne üleminekuperioodi lõppu, laienevad kõik õigused, mis senigi.

Leppe kohaselt ei tohi EL kodanikke Suurbritannias kohelda kolmanda riigi kodanikena. EL kodanikele tagatakse juurdepääs haridusele, kusjuures neile ei saa kehtestada kõrgemaid makse ega mingeid täiendavaid piiranguid. Neile säilib õigus töötada ja õppida edasi nii nagu enne. Samuti jääb EL kodanikule, kes Suurbritannias enam ise ei tööta, kuid kelle laps käib seal koolis, õigus riigis edasi elada, kuni laps kooli lõpetab.

EL kodanikku ei tohi enne riigist välja saata, kui kõik edasikaebamise võimalused on ammendunud. Piirangud, mis kehtivad täna, jäävad samuti edasi kehtima. Näiteks on Suurbritannial õigus oma riigist välja saata mistahes riigi kodanikud, kes ohustavad avalikku korda.

Üleminekuperioodi lõpuks Suurbritannias elavad EL kodanikud peavad kuni kuue kuu jooksul taotlema endale ja pereliikmetele uue staatuse. Riiki sisenemise tingimusi britid muuta ei tohi. Kehtima jäävad ka kõik toetused, sealhulgas ravikindlustus.

Eestis elavad Suurbritannia kodanikud ei pea leppe kohaselt tegema mingeid täiendavaid protseduure kuni nende olemasolev IDkaart kehtib. Siin varem olnutele tehakse märge, et tegemist on endise Euroopa Liidu kodanikuga, ehk see isik on lahkumislepingu kaitse all. Kaitse laieneb ka pereliikmetele ja tulevastele pereliikmetele. Kategooriast jäävad välja tulevased abikaasad, kui nad abielluvad tulevikus.

Suurbritannia on nurka mängitud

Suurbritannia ei paista lahkulöömisest ka muus osas võitvat. Näiteks sätestati lahkumisleppes, et brittidele jäävad kehtima kõik EL poolt sõlmitud välislepingute kohustused, ent mitte õigused. Nii on kolmandatel riikidel edaspidi õigus müüa Ühendkuningriiki soodustariifiga kaupa, ent brittidel endil ei ole õigust sedasama vastu nõuda. Vabakaubanduslepingute teised osapooled otsustavad ise, kas nad kehtestavad Suurbritanniale soodustariifid või mitte.

Ka raha puudutavates otsustes saavutati kokkulepped, mis vastavat 99 protsenti EL nõudmistele.

2020. aastani maksab Suurbritannia kõik senised kulud nagu liikmesriik. Lahkudes võtavad britid täiendava kohustuse tagada väljaantud laenude portfelli. Vastutuse osa muutub vastavalt laenude väljamaksmisele, kuid see kohustus kestab veel kümneid ja kümneid aastaid. Suurbritannia katab ka kõik muud liikmelisuse ajal võetud pikaajalised kohustused, näiteks pensionimaksed. Need jäävad kehtima, kuni viimane inimene, kes 29. märtsil tööle asus, sureb. Suurbritannia kohustuste maht on 100 miljardit eurot.

Suhetes Euroopa Investeerimispangaga tähendab Suurbritannia EL-st lahkumine, et nad peavad lahkuma ka omanikeringist. Sellega seoses tekib saareriigil õigus tagasi saada 35 miljardit eurot, mis makstakse välja 12 aasta jooksul. Vabaks jäänud kapitali osa asendatakse 27 riigi poolt. Eesti osalus suureneb 30 miljoni euro võrra. Sissemakset iga riik ise tegema ei pea, see makstakse reservidest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee