Maailm

VASTASSEIS: Trump ja Putin ristavad piigid Põhja-Koreas (1)

Allan Espenberg, 1. detsember 2018, 10:40
VASTASTIKUNE SÜMPAATIA: USA president Donald Trump (paremal) Põhja-Korea liider Kim Jon-un kohtusid esimest korda tänavu 12. juunil Singapuris. Foto: EPA/Scanpix
Üks nüüdisajal välismeedias enim kajastatavaid riike on Põhja-Korea, mille kohta võib alati leida midagi huvitavat ja lausa šokeerivat. Kuna riik on erakordselt kinnine ja suletud, pole kohalikest ajalehtedest võimalik teada saada pooltki seda, mida teiste maade (Lõuna-Korea, USA, Suurbritannia jt) ajakirjandus on välja uurinud. USA presidendi Donald Trumpi kõrval huvitavad arengu Põhja-Koreas järjest enam ka Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Rahvusvaheline üldsus on Põhja-Korea vastu kehtestanud majandussanktsioonid, mida peetakse ühtedeks karmimateks maailmas. Sanktsioonid kehtestas ÜRO julgeolekunõukogu juba 2006. aastal ja sestsaadik on neid mitu korda karmistatud. Viimati tegi ÜRO seda nii eelmisel kui ka sel aastal ning tänavu kehtestas USA lisasanktsioonid Põhja-Korea vastu seoses Põhja-Korea liidri venna julma mõrvamisega.

Samal teemal

Nii on keelatud Põhja-Koreale müüa näiteks naftat, lennukiseadmeid, raketi- ja lennukikütust jne. Keelatud on loodusvarade ja tööstustoodangu eksport Põhja-Koreast, olgu selleks siis kivisüsi, rauamaak, plii või meresaadused ja tekstiilitooted. Külmutatud on Põhja-Korea väliskaubanduspanga arved, ÜRO resolutsiooni rikkuvatel Põhja-Korea kaubalaevadel on keelatud siseneda kõigi maailma riikide sadamatesse. Kui mõni kompanii alustab koostööd Põhja-Koreaga, satub ka see automaatselt sanktsioonide alla.

USA asepresident Mike Pence kinnitas paari nädala eest, et sanktsioonid jäävad täies mahus kehtima seniks, kuni Põhja-Korea likvideerib lõplikult oma tuumarelva. „USA, Jaapan ja kogu maailm ei lepi vähemaga,” kinnitas Pence. Samas on teada, et Venemaa ja veel mõned riigid aitavad Põhja-Koreal sanktsioonidest kõrvale hiilida. Teisalt ka leebutakse, sest nädala eest teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap, et ÜRO lubas Lõuna-Koreal tarnida Põhja-Koreasse naftat ja materjale, mida vajatakse riikidevahelise raudtee ehitamiseks.

Sanktsioonidest saab mööda hiilida

Kui sanktsioonidega püütakse Põhja-Koread alandada ja maha suruda, siis kõigele vaatamata on riigil kõige parem liider kogu maailmas. Nii arvavad Põhja-Korea diplomaadid.

Kui USA president Donald Trump on tunnistanud, et tema ja Kim Jon-un hakkasid kohe teineteisele meeldima ja isegi armusid, siis Põhja-Korea saatkonnad levitasid pärast 12. juunil Singapuris toimunud tippkohtumist pressiteatena materjale, milles räägiti kogu maailma suurest armastusest Kim Jong-uni vastu. ”Kim Jong-un on rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteet,” rõhutati teadaandes. Veel räägiti, et Kim saabus Trumpiga kohtumisele varem, et eakamat härrat austada. Lisaks lõi Kim läbirääkimiste käigus väga sõbraliku õhkkonna oma tähelepaneliku suhtumise ja huumoriga. Diplomaadid kinnitasid, et Kim on väga lihtne, tagasihoidlik ja heasüdamlik.

Samas jälgib Lõuna-Korea luureamet väga tähelepanelikult Põhja-Korea liidri Kimi tervislikku seisundit. Selleks on neil juba mitu aastat kasutada spetsiaalne arvutiprogramm, mis analüüsib Kim Jong-uni videopilte ja loob nende põhjal kolmemõõtmelise mudeli, mis annabki infot riigipea tervise kohta. Praegustel andmetel on 35aastane Kim suhteliselt terve, kuigi tal on probleeme ülekaaluga ning eelsoodumus diabeediks ja kõrgeks vererõhuks. Mõni aeg varem oli Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders aga avaldanud USA juhtkonna nimel muret Kimi vaimse tervise pärast.

Kuigi Põhja-Korea suhtes on kehtestatud karmid sanktsioonid, ei mõjuta see mingil moel riigijuhtide head ja luksuslikku elustiili. Lõuna-Korea parlamendiliikme Yoon Sang-hyuni andmetel laskis Kim Jong-un möödunud aastal tuulde umbes 640 miljonit dollarit: peamiselt kulutas ta raha luksusesemete ning kallite alkohoolsete jookide ja tehnika peale. Nii olevat ta endale muretsenud hüdrolennuki, hinnalisi muusikainstrumente, kõrgekvaliteedilisi telereid, ülimoodsaid autosid, nahast tooteid, luksuskelli jne. Kuna Kim ei soovi osteldes sattuda vaeste ja õnnetute kaasmaalaste silma alla, ostab ta endale meeldivat kraami välisriikidest, peaasjalikult Hiinast. Yoon Sang-hyuni kinnitusel pidavat Kim osa ostetud asjadest jagama parteieliiti kuuluvatele inimestele, nõudes neilt vastutasuks absoluutset lojaalsust. Yoon Sang-hyun rõhutas, et seaduseaukude tõttu saab Kim eirata igasuguseid sanktsioone, kusjuures tal ei ole vaja selleks isegi tuumarelvast loobuda.

Miks Trump soosib Kimi?

Saanud Trumpilt kuulda tunnustavaid sõnu, tunnetab Kim, et tal on vähemalt üks sõber maailmas ja püüab seda sõprust hoida. Sel moel Kimile lähenedes pole võimatu, et mingil ajal võib Põhja-Korea isegi muutuma hakata ja demokraatlikuks riigiks saada. Kimile on erakordselt oluline, et tema sõber on maailma üks olulisemaid riigimehi, USA president, kuigi ta püüab seda mitte alati välja näidata. Kuid arvatavasti on tal oma paleedes ringi käies pidevalt naeratus näol, kui ta meenutab Trumpi sooje sõnu.

Kui Trump aga hakkaks kriitikat tegema, märatsema ja Kimi suunas mürgiseid nooli pilduma ehk käituma samamoodi, nagu enamik maailma poliitilistest liidritest, siis pole arvatavasti kahtlust, mis juhtuma hakkab. Oletatavasti tõmbub Põhja-Korea juht veelgi rohkem endasse, saab järjekordselt tõestuse, et keegi maailma liidritest teda ei salli ja võib sellises olukorras kes teab mida korda saata. Kuni tuumasõja algatamiseni.

Trump ja Kim kohtusid esimest korda tänavu juunis Singapuris. Asepresident Mike Pence’i sõnutsi on USA ja Põhja-Korea liidrite järgmine kohtumine kavandatud järgmise aasta alguseks, kuid täpset aega ja kohta ta ei paljastanud. Pence teatas, et USA ei kavatse korrata varasemaid vigu, kui tuumadesarmeerimiskokkulepped küll sõlmiti, kuid neid ei täidetud.

Tänu Trumpile on ka kahe Korea riigi suhted tunduvalt paranenud ja progress on silmnähtav. Viimatine tippkohtumine toimus septembris, misjärel kohustusid mõlemad Koread likvideerima kümme valveposti piiritsoonist.

Suure vastutulelikkuse eest soovib Põhja-Korea saada preemiat, milleks kõige paremini sobiks sanktsioonide tühistamine. Kuid USA pole veel valmis sellist järeleandmist tegema, mis omakorda muudab õhkkonna Pyongyangis närviliseks. Kim näitab mõnikord oma solvumist ka välja: näiteks suvel jättis ta ära kohtumise Põhja-Koreasse visiidile saasbunud USA välisministri Mike Pompeoga ja käis samal ajal hoopis kartulikasvatusettevõtet inspekteerimas.

Mängu sekkub tõsisemalt Putin

Kuna USA president on võtnud vaevaks tegelda põhjalikumalt Põhja-Korea probleemidega, siis on see tekitanud mõningast kadedust Venemaa juhtides, kes soovivad samuti olla pildil ja tegevad Korea poolsaare tuumavabaks muutmises.

Ka Idamaade ja Koreade spetsialisti, Peterburi ülikooli õppejõu Irina Lantsova hinnangul on praegu saabunud suurepärane aeg, kui Venemaa võiks USA-lt Korea poolsaare küsimuse lahendamise üle võtta, sest kuigi Kim ja Trump on kohtunud, pole suuremat edasiminekut veel toimunud. Peale selle ärritavad Põhja-Koread tugevasti USA sõjaväemanöövrid. Nii oleks Putinil sellises olukorras võimalus USA eeltööst tulu lõigata ja asuda ise maailmarahu kehtestama.

Venemaa president Vladimir Putin (paremal) kohtus Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga Singapuris 14. novembril. Foto: AFP/Scanpix

Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga hiljuti kohtudes rõhutas Putin, et mõlemad riigid proovivad lahendada Põhja-Korea probleeme ja töötavad üheskoos poolsaare denukleariseerimisel. Alates septembrist on ka räägitud, et Põhja-Korea liider Kim külastab Venemaad juba lähiajal, veel sel aastal. Sellest visiidist tasub loota palju, kuigi ka läbikukkumine pole võimatu. Visiidi järel peaks olema selge, kellele Kim panuse teeb: Trumpile või Putinile. Arvatavasti on selle temaatikaga seotud ka Venemaa suursaadiku kallutatud intervjuu.

Viimase 10–15 aasta jooksul on Põhja-Korea pealinn Pyongyang tundmatuseni muutunud, jutustas Venemaa suursaadik Põhja-Koreas Aleksandr Matsegora novembri keskel intervjuus Peterburi televisioonile Viies Kanal. Matsegora töötab Põhja-Koreas juba alates 1977. aastast ja tema kinnitusel ei meenuta praegune Pyongyang mitte kuidagi 1970. aastate linna.

Venemaa suursaadik Põhja-Koreas Aleksandr Matsegora (paremal) koos välisminister Sergei Lavroviga. Foto: Vida Press

„Eriti suured muutused on toimunud pärast 2012. aastat. Riigi uus juht seltsimees Kim Jong-un teeb kõik selleks, et Korea RDV pealinn oleks igati nüüdisaegne linn,” rõhutas suursaadik, kelle sõnutsi ei puuduta muutused ainult arhitektuuri, vaid ka inimesi, kes on muutunud avatumaks ja tahavad suhelda. „See on elav linn, kus on huvitav elada. See on uus riik,” rõhutas suursaadik.

Matsegora kinnitusel on Põhja-Korea võimude saatanlikustamine kasulik lääneriikidele, kes tahavad luua vaenlase kuju, kelle vastu võitlemiseks on kõik vahendid head. Diplomaat teatas, et Kim Jong-un on inimene, kes viib püstitatud eesmärgid ellu ja on valmis tegema suuri poliitilisi muutusi. Sõjaprogramm on aga vajalik, kuna Põhja-Koread ümbritsevad tigedad vaenlased, rõhutas suursaadik. Venemaa ja Põhja-Korea vahelised poliitilised suhted on diplomaadi hinnangul väga kõrgel tasemel, kuid majandussuhted on kehvemal järjel, milles olevat süüdi Põhja-Korea vastu kehtestatud sanktsioonid.

Kim Jong-un on selgeltnägija

Mitme riigi ajakirjanduse teatel olevat Kim Jong-un teinud ettekuulutuse 2019. aastaks ja ennustanud, et juba järgmisel aastal kaotatakse sanktsioonid Põhja-Korea vastu – kui mitte täielikult, siis osaliselt. Kim olevat oma alluvatele öelnud midagi järgmist: „Tuleval aastal tühistatakse meievastased sanktsioonid. Valmistuge selleks juba varakult. Kes on selles suhtes edukas, ei kahetse, sest saab vääriliselt autasustatud ja omandab kangelase tiitli. Tegutsege kiiremini.”

Põhja-Korea juht Kim Jong-un naissõdurite keskel. Foto: AFP/Scanpix

Kuna Kimi juhise järgi tuli hakata ette valmistama koostöö- ja investeerimisprojekte, siis on Põhja-Korea suured riigiettevõtted ja juhtivad ametnikud sel eesmärgil pidanud juba mitu kuud aktiivseid konsultatsioone Hiina võimudega, kusjuures püütakse tihendada koostööd igas valdkonnas. Hiina on viimastel kuudel ka tunduvalt nõrgendanud kontrolli Põhja-Korea piiril, mis seisneb Põhja-Koreasse suunduvate kaubalaadungite leebemas kontrollimises. Veel on Hiina võtnud Põhja-Korea töölisi tööle oma piiriäärsetesse tehastesse, mis on tegelikult sanktsioonidega keelatud.

Põhja-Korea on vägagi huvitatud Hiina investeeringutest, mida soovitakse eeskätt saada energeetikasse, kalakasvatusse, tekstiiliettevõtetesse ja terasetööstusesse. Nii olevat üks ametnik pakkunud Hiina investoritele väga väikse tasu eest enam kui kolmeruutkilomeetrist krunti tekstiilivabriku ehitamiseks. Oletatakse, et Hiina tunnebki kõige suuremat huvi tekstiilitööstuse edendamise vastu Põhja-Koreas, kuna riigis on kvalifitseeritud kangrute ja kudujate kaader ning nüüdisaegne ettevõte peaks lühikese ajaga jõudma märkimisväärsesse kasumisse. Muide, Põhja-Korea liider Kim külastab kõige sagedamini just tekstiilivabrikuid, mis võiks samuti anda teatava vihje. Kui sanktsioonide kaotamise jutt vastab tõele, pole kahtlust, et kõige esimesena tormavadki oma kasumite järele Hiina investorid.

Naised Põhja-Korea relvajõududes

Põhja-Korea armees on kasutusel küll vananenud tehnoloogia ja relvastus, kuid seevastu on sõduritel kõrge võitlusvaim ja raudne distsipliin. Peale meeste kuuluvad relvajõududesse ka naised, kes lähevad armeesse peamiselt selleks, et teenida armast kodumaad ja kaitsta teda vaenlaste eest. Kuni 2015. aastani võeti naisi teenistusse vabatahtlikult, aga siis muudeti see kohustuslikuks. Kui Põhja-Korea neiud saavad 17-18aastasteks, siirduvad nad seitsmeks aastaks sõjaväeteenistusse, kus neile õpetatakse samu aineid nagu meestelegi: tuleettevalmistust, käsitsivõitlust, raadiosidet, keerulist tehnikat, relvi jne. Naissõdurid osalevad ka igal aastal riigi pealinnas korraldatavatel sõjaväeparaadidel.

NAISSÕDURID: Põhja-Korea naissõdurid marssimas paraadsammul pealinnas Pyongyangis. Foto: AFP/Scanpix

Teadaolevalt kuulub Põhja-Korea relvajõudude hulka veel eriülesandeline naispataljon, mille koosseisus on ekspertide arvates umbes 600 inimest. Põhja-Korea naisvõitlejaid nimetatakse mõnikord ka ”surmaminejateks”, sest kuulduste järgi pidavat neile antama lahendada kõige keerulisemaid ja ohtlikumaid ülesandeid, kusjuures ollakse kindlad, et missioonilt ei naase naised elusatena. Kas see ka nii on, pole ametlikult teada, kuid sellised jutud on liikvel.

Mõned ülejooksikud on rääkinud, et karmide elutingimuste, suure stressi ja kehva toidulaua tõttu jääb paljudel naissõduritel ära kuupuhastus ja armees on väga levinud naiste vägistamised ohvitseride poolt. Kuigi teenistus- ja elutingimused pole just ideaalsed, jätkab suurem osa naistest teenistust relvajõududes ka pärast kohustusliku ajateenistuse lõppemist.

Naiste vägistamine on muudetud elunormiks

Mõne nädala eest teatas inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW), et Põhja-Koreas on väga laialt levinud ja lausa igapäevaseks muutunud seksuaalvägivald. Sellest räägiti 86-leheküljelises raportis „Sa nutad öösiti, aga ei tea, miks. Seksuaalne vägivald Korea RDV naiste vastu”.

Foto: Vida Press

Raporti koostamiseks intervjueeriti 54 inimest, kel on viimastel aastatel õnnestunud Põhja-Koreast põgeneda, samuti võeti tunnistused Korea RDV kaheksalt endiselt riigiametnikult. Nende vestluste põhjal tehti järeldus, et mittevabatahtlikke sugulisi kontakte peetakse Põhja-Koreas normaalseks nähtuseks, mis ei vääri ametnike ja politsei arvates karistamist.

Seksuaalset vägivalda kasutavad oma naisalluvate või ka juhuslike naiste suhtes paljud võimuesindajad: politseinikud, turvamehed, ametnikud, prokurörid, kriminalistid, vangivalvurid, ohvitserid jne. Näiteks tunnistas mitukümmend naismüüjat, et turul vägistasid neid korduvalt politseinikud. Umbes 40aastane Park Young Hee aga saadi pärast esimest põgenemist Hiinasse kätte ja ülekuulamise ajal oli politseinik korduvalt katsunud oma sõrmedega naise suguorganeid. Veel jutustas Põhja-Korea vanglas olnud Park, et tema barakis olnud naised teadsid, et igal öösel tuleb kellelgi neist valvuriga seksida. Kui vangid rasestusid, tehti neile sunniviisiline abort. 

Loomulikult esineb noorte naiste seksuaalset ärakasutamist ka riigi võimumeeste kõrgemas ešelonis. Kui vägistajad ei saa oma tegude eest mingit karistust, siis vägistatud naised peavad tundma alandust, mistõttu sageli vaikitakse juhtunust. Kui kaebused jõuavadki politseisse, siis neid ignoreeritakse ja kinnitatakse, et riigis pole ei seksismi ega seksuaalset ahistamist, vägivallast rääkimata. Kui mõni naine on liiga pealetükkiv ja soovib kindlameelsemalt vägistajate karistamist, öeldakse, et ohvrid on ise süüdi, et neid vägistatakse.

Surmanuhtlus piibli omamise või väheste pisarate eest

Põhja-Koreas kehtib hulk rangeid, enamasti kirjutamata seadusi ja reegleid, mille eiramise või rikkumise eest on võimalik sattuda vanglasse. Halvimal juhul võidakse inimene paljude tühiste üleastumiste eest isegi hukata. Kuna paljud surmanuhtlusega lõppevad eksimused on väga jaburad, siis olgu mõned neist siinkohal nimetatud. Mida ei tohi teha, kui pole soovi sattuda vanglasse või saada maha lastud:

1) ei tohi ignoreerida Põhja-Korea endiste ja praeguse riigipea ausambaid ega olla nende vastu lugupidamatu;

2) ei tohi kuulata välismaa muusikat ega solvata Põhja-Korea estraadimuusikat;

3) ei tohi tarvitada alkoholi suvalisel ajal, see on lubatud vaid riigipühadel ja ka siis väikestes kogustes:

4) ei tohi tööl või koosolekul silma looja lasta;

5) ei tohi vaadata Lõuna-Korea teleseriaale;

6) ei tohi lugeda välismaa kirjanike teoseid, kuna see võib põhjakorealase õigelt teelt kõrvale juhtida;

7) ei tohi toiduaineid varastada;

8) ei tohi kodus omada piiblit ega lugeda usuteemalist kirjandust;

9) ei tohi keelduda homaaride kasvatamisest, kui riik seda nõuab;

10) ei tohi teeselda nutmist või nutta liiga vähe, kui järjekordne riigipea Kim sureb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee