Pilt on illustratiivne.Foto: Tiit Blaat/Ekspress Meedia
Toimetas Marvel Riik 30. november 2018 08:26
Augusti keskel esitas Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe mitmele vallale ja linnale teabenõude, saamaks teada, kas valla- või linnavalitsuse liikmed vastavad Eesti vabariigis kehtestatud keelenõuetele. „Selgus, et pea igas omavalitsuses kelle poole ma teabenõudega pöördusin ei vasta mõni linna- või vallavalitsuse liige seaduses sätestatud keelenõuetele,“ märkis Kuursimäe.

Teatavasti peab valla- või linnavalitsuse liige olema omandanud Eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või peab tal olema kehtiv Eesti keele C1 kategooria tunnistus. „Teabenõuet ajendas mind huvist saada teada, kuidas kohalikes omavalitsustes keeleseadusest kinni peetakse,“ selgitas Kruusimäe oma tegevust.

Teabenõude alusel sai riigikogu saadik teada, et kohalikul võimutasemel on tööl omajagu inimesi, kes keelenõuete järgi ei tohiks seal olla.

„1. Kohtla-Järve linnavalitsuse vastusest selgub, et Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin ei valda Eesti keelt C1 tasemel ja ei tohiks seega linnavalitsuse liikmena töötada.

2. Narva linnavalitsuse liige Andrei Antonovil on eesti keeles E-kategooria tase ja ei tohiks linnavalitsuse liikmena töötada.

3. Maardu linnavalitsusest tuli selline vastus, millest ei selgunud linnapea keeleoskus: „Vastuseks Teie teabenõudele teatan, et Vladimir Arhipov on lõpetanud 1975. aastal Tallinna Raudteetranspordi tehnikumi isotermilise veerevkoosseisude ja külmutusmajanduse erialal ning talle on antud elektromehaaniku kvalifikatsioon.“

Täpsustavale küsimusele vastas Maardu linnavalitsus järgnevalt: „Kahjuks ei suuda Maardu linnavalitsus tuvastada, mis keeles linnapea on oma hariduse omandanud.“

4. Sillamäe linna aselinnapea Tatjana Ivanova on omandanud kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis vene keeles ning tal on eesti keele algtase, ka tema ei tohiks oma ametikohal jätkata.

5. Kohtla-Järve abilinnapeal Vitali Borodinil puudub eesti keele C1-taseme tunnistus ja ka tema peaks oma kohalt tagasi astuma.

6. Jõhvi vallavalitsusse sai edastatud vastav teabenõue  kolm korda, kuid ühelegi teabenõudele pole kahjuks ma tänaseni vastust saanud. Võib vaid oletada, et vallavanemal Martin Repinskil ning abivallavanematel - Jelena Bezvoditskajal, Viktoria Tsventarnajal ja Max Kauril on keeleseaduse järgmisega suuri probleeme, mida ei soovita avalikustada.“

Kruusimäe edastas kättesaadud info keeleinspektsioonile järelevalvemenetluse algatamiseks. 21. novembril teatas Keeleinspektsioon, et on alustanud menetlust ülaltoodud nimetatud ametnike suhtes ja saatnud järelepärimise  Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe linnavalitsusele, Jõhvi vallavalitsusele ning Maardu linnavolikogule ja Jõhvi vallavolikogule.