Eesti uudised

Üks tähtsamaid Eesti lyconetlasi on Alari Kivisaar

PEA RAHAPILVEDES: mitmes riigis keelatud Lyconet meelitab eestlasi pööraste rahasummadega (40)

Dannar Leitmaa, Margus Järv, 29. november 2018, 21:30
RATSA RIKKAKS? Krakowi staadionil teevad oma tööd valgusefektid ja rütmiline muusika. Rahvas huilgab, kuid seekord pole tegu rokk-kontserdi, vaid ka Eestis sadu inimesi hirmsate rikkustega meelitava Lyconetiga.Foto: Margus Järv
Kuidas ma sattusin Lyconetti? Õhtulehe lugejad Lõuna-Eestist kirjutasid, et neil on tuttavaid, kes on võtnud laenu, et investeerida Lyconeti pilvedesse. Et Lyconetis saab ratsa rikkaks.

Välgud, sähvatused, tulesambad. Meeleolu kütab üles trance-muusika - meeleolu nagu rokk-kontserdil või jalgpalli tippmängul. Õigemini, üritus toimubki staadionil. Poola moodsaimal kinnisel spordiareenil Krakowis, kus on esinenud artiste alates Justin Bieberist kuni Depeche Mode’ini välja. Rahvas huilgab, kuid seekord pole tegu rokk-kontserdi, vaid ka Eestis sadu inimesi hirmsate rikkustega meelitava Lyconeti, mis muutis endise nime Lyoness just selliseks tõsiste maineprobleemide pärast, suure kohtumisega.

Ilmselt pole kellelgi õnnestunud vältida sõpra või sugulast, kes kipub mõnel koosviibimisel Lyconetist rääkima. „Parimad saavad seal Lamborghinisid ja eralennukeid, tipud ei pea ka enam tööd tegema,“ kiidab ta ja lisab kohe, et tema ise peab veel pingutama ja kas teised sugulased ei oleks huvitatud temaga liitumisest ja kui ei ole, siis vähemalt raha laenamisest. „Ma saan need Lyconeti „pilvedesse“ investeerida ja tulevikus saan kordades rohkem raha tagasi.“

KALLIS KINK: Eesti haru juht Martin Mander sai laval kingiks Lamborghini luksusauto.Foto: Margus Järv

Samal teemal

Kui küsida, kas see on püramiidskeem, raputab Lyconetiga liitunu muidugi kohe pead. „Ei-ei, see on täiesti teistmoodi, aga see on selline keeruline skeem, ma ei hakka seda kohe selgitama,“ tuleb enamasti vastus.

Uudishimu võidab ja Lyconetiga liitumise järel on juba paar nädalat hiljem võimalik minna suurele üritusele Poola. 200 euro eest saab kolm päeva seminare, selle eest saab osta ka uhiuut krüptoraha eCredit. Praegu on nende väärtus küll null, kuid järgmiste aastate jooksul lubatakse kasvu kuni 10 000 korda. Aktiivsemad ostavad suisa mitu piletit, et saada kaasnevaid eCrediteid. Kõikjal räägitakse küll täismajast ehk 20 000 inimesest, kuid silma järgi on osalejaid sellisel kombel natuke üle 10 000. Tegu on „eliidi“ seminariga, kuhu pileti ostmiseks pidi esmalt hankima 50 euro eest loa (Marketeri staatuse).

Publikust on kaks kolmandikku mehed – tavalised inimesed, pigem nooremapoolsed. Sekka on kohalikke Poola vanureid. Toitu peab ürituse ajal küll ise ostma. Kuulus Krakowi vorst maksab toidutelgis viis eurot.

Kingituseks antakse mustas Lyconeti logoga paberkingituskotis vitamiine, mis lähemal vaatlusel tunduvad olevat üsna tavalised ja odavad tabletid, aga kohapeal väidetakse nende vitamiinide väärtuseks 200 eurot. Kott tundub nii „soliidne“, et osa rahvast sellega seminaril ringi kõik kolm päeva.

Ei tohi olla kiuslik ja negatiivne

Esimese esinejana saabub lavale Hubert Freidl, kelle lemmikväljend on „supersexy“. Tal on tugev saksapärane aktsent ja seepärast teeb „supersexy“ kuulajate tuju heaks. Pärast tema lühikest esinemist saabub lavale tõeline võrkturundusguru Eric Worre. Stiilne mees – tal on iga päev seljas eri värvi pintsak (kuldne, punane, kollane) –, kes reklaamib enda sõpradena Richard Bransonit ja Larry Kingi. Õpetatakse, et tuleb olla kõigutamatu usuga, tuleb olla fokuseeritud, et töö ongi raske, aga ole viisakas ja näe välja rikas – nii tekitad edukultuuri.

Worre tõmbab rahva käima, portugallased võtsid üritust kui suurt jalgpallivõistlust. Makedoonlased hakkasid enda riigi mainimise peale täiest kõrist huilgama.

Kolmandal päeval räägivad värskelt kaheksandale level'ile jõudnud „presidendid“ oma edulugusid.

Kokku oli rahvast 15 riigist. Eestist olla kohal olnud 500 inimest, kuid eestlastele oli jagatud kaks sektorit, kuhu mahtus kumbagi 50 inimest. Tagasi sõitis bussiga 60 inimest, kuidas ülejäänud eestlased liikusid, jääbki küsimuseks. Bussisõit on muidugi paras katsumus; et mitte täiesti kangestuda, tegid bussijuhid iga kolme tunni tagant suitsu-pissipeatusi. Bussis kõlas tihti soome keelt, sest suur osa Lyconeti investoreid on niinimetatud „Kalevipojad“ Soomest.

Lyconet käib Eestis tihti kohtuteed

Peagi sai aru, et ülepaisutamine käib kaasas kõigi numbritega.

Järgmisel aastal avanev krüptoraha eCredit peaks hakkama kohe ja agressiivselt kasvama. Juhid teenivad meeletuid summasid, Eesti haru juht Martin Mander võiks teenida väidetavalt kuni 150 000 eurot kuus, kuid mõne kuu eest tunnistas ta Eesti Ekspressile, et päris sellist raha ta ei saa. Lyconetiga olevat liitunud miljoneid inimesi, kuid kõige aluseks olevat Cashbacki äppi on alla laetud mõnesajad tuhanded korrad.

Lyconeti võrku jõudmine algab lihtsast liitumisest – saad cashback-kaardi ja sellega teatud poodidest soodustust. Näiteks Maxima kinkekaardilt paar protsenti või soodsamat ilutulestikku või veidi odavamat lõunasööki. Sinu ostude eest saab lisaraha ka sinu värbaja, siis omakorda tema värbaja ja nii see aina edasi lähebki.

KALLIS KINK: Eesti haru juht Martin Mander sai laval kingiks Lamborghini luksusauto. Foto: Ekraanitõmmis Martin Manderi kontolt / Instagram

Norras saadud keelu kohta ütlevad Lyconeti inimesed, et see oli lihtsalt kellegi tüli. Tegelikult nimetas Norra riik kogu tegevuse püramiidskeemiks, kus reaalselt millegagi ei kaubelda. Müüakse justkui õhku. Norra on senimaani ainus, sest teiste riikide hambad pole Lyconeti peale hakanud. Ka Eesti tarbijakaitse tunnistab siiani, et tegu pole püramiidskeemiga.

Küll aga käib Lyconet ka Eestis väga tihti kohtuteed. Siin on nad küll enamjaolt kaebajad ja kohtualused on eri ettevõtted. Firmade huvi Lyconetiga liitumiseks on klientide leidmine – kui oled väike ettevõte, on hea teada, et oled mõne tuhande inimese jaoks reklaamitud kui soodus koht. Kui sa aga selle eest Lyconetile ettenähtud tasu ei maksa, ole valmis kohtusse minema. Erki Casar on Lyconeti ihujurist Eestis ja temaga lähevadki vastamisi võlgu jäänud ettevõtted.

Plaanid on Lyconetil muidugi võimsad – juba on nad Moto GP sponsorid, lubatakse tulevikus enda kätte saada liidripositsioon ürituste piletite müümises. Ajakirjandusest tahetakse osta kokku reklaamiaeg, et seda siis edasi müüa. Ka praegu näitab Lyconet enda kodulehel, et tegeldakse kümnete ettevõtetega, kuid lähemal vaatamisel on vitamiinifirmas Organic müügil üheksa erinevat vitamiini. See on kogu nende äri. Muidugi kõlab laval, et praegu on asi veel algusjärgus ja investeerige muudkui rohkem ja leidke endale uusi värvatuid – küll siis saab ka teist inimene, kes ei pea tööl käima.

Kõige alus pidavat olema lihtsus, kuid mida edasi, seda keerulisemaks kogu skeem muutub. Küll pakutakse võimalust investeerida cloud'idesse, küll räägitakse muudest keerulisematest skeemidest. Inimesed ei saa ilmselgelt kõigest aru, aga see polegi oluline, kuna kõik toob sisse meeletult palju raha, kui ainult ise kõik õigesti teha.

RATSA RIKKAKS? Krakowi staadionil teevad oma tööd valgusefektid ja rütmiline muusika. Rahvas huilgab, kuid seekord pole tegu rokk-kontserdi, vaid ka Eestis sadu inimesi hirmsate rikkustega meelitava Lyconetiga.Foto: Margus Järv

60 000 piletit müüdi välja mõne minutiga

Eesti kõige nimekam Lyconeti-tegelane on muidugi Alari Kivisaar, ta on viitsepresident ehk Martin Manderi järel mees number kaks. Kui Manderi palk võiks olla kuni 150 000 eurot, siis Kivisaare palgana reklaamitakse 20 000 eurot. Sellist sissetulekut näitab ka Kivisaare ettevõte Agestis, kuid sealtkaudu on kogu tema tulu iga kuu 20 000 euro ligi. Sinna juurde ka õhtu-, saate ja muud juhtimised. Tegelikult on Kivisaarel ainult kaks alluvat – Leino Einer ja Maido Raud, aga neil on omakorda palju värvatuid. Ja nii raha muudkui tuleb. Samas ei soovi Kivisaar seda teemat siiani kommenteerida.

Küll aga tunnistas üks restoranipidajast Lyconeti-inimene, et tema on Lyconetti investeerinud 60 000 eurot, aga tagasi saanud 58 000 eurot. Tõsi, ta on alles madala level' itegija, tõelised tipud tulevad kuskil kuuendal tasemel.

Aga inimesed jätkavad uskumist – järgmine suurem üritus toimub Saksamaal Gelsenkirchenis. Sinna müüdi 60 000 piletit välja mõne minutiga. Nüüd käib juba nende piletitega hangeldamine. Skeemi tippude edu, eralennukid ja peagi saabuvad suured teenimisvõimalused meeldiksid ju kõigile. Ja õige ärimees näeb teenimisvõimalust kõikjal.

Õhtuleht palus kommentaari ka Martin Manderilt, kuid ta pidas eelnevalt saadetud küsimusi vaenulikeks ja loobus intervjuust. Alari Kivisaar vastas viisakalt SMSiga, et loobub samuti kommentaarist ja peale selle poleks tal ka emafirma poolt volitusi midagi kommenteerida.

MÄRK MAAS: Krakowi spordihalli põrandale olid pandud pandud kõigi presidentide märgid, siin on Eesti juhi oma. Foto: Margus Järv

Lyconeti tegevus on uurimise all

Eesti tarbijakaitses praegu ühtegi Lyconetiga seotud menetlust ei käi. Küll aga uuritakse Lyconeti tegevust nii mõneski teises riigis – Itaalias uurib nende tegevust konkurentsi- ja tarbijaamet. Läinud kuul teatas Lyconeti enda lehekülg ajutisest vautšerite müügi lõpetamisest Itaalias – Itaalia on Lyconeti suurim turg. Ka Saksamaal Kölni kohtus käib uurimine. Kui Norras on Lyconet üldse keelatud, siis mitmed Šveitsi ja Austria kohtud on kogu skeemi nimetanud püramiidskeemiks.

Itaalia ajaleht Gazzetta Diretta kirjutas eelmisel kuul kahest liitunust, kellest üks kaotas 17 100 eurot ja teine soovis enda investeeritud 30 000 eurot tagasi saada, kuna ei uskunud, et skeemist enam raha tuleb. Nad räägivad omast kogemusest, et algul lubati kiireid kasumeid, aga kui neid ei tulnud, hakati neile lihtsalt peale käima, et nad kaasaksid võimalikult rohkem enda sõpru ja tarbiksid ka ise rohkem.

Kui Lyconetiga liitunuile Eestis seda näidet tuua, vaidlevad nad vastu. „Kui raha kaasamine ülemaailmse tarbimist suunava turundusettevõtte ülesehitamiseks on Sinu arvates püramiid, siis on ju Transferwise, Tesla, Taxify, Uber, Lyft ja kõik teised idufirmad ka püramiidid,“ vastab üks Lyconetiga liitunu. 

Ka see, et kogu maailma püramiidskeemid töötavad sarnase mudeliga, et pead liitma veel inimesi, kes liidavad veel inimesi, kes liidavad veel inimesi ja sa teenid alles nende pealt, siis ka see ei pane kedagi veenduma. „Loomulikult on risk, et miski läheb per**e, aga see risk on absoluutselt igas raha kaasamises. Kui Sul on ainult üks idee ja üks toode, siis on per*emineku risk kordades suurem, kui tegeldes kümne erisuunalise, kuid ühte süsteemi lõimitud toote arendamisega. Siis võib ka viis tükki pekki minna, aga ülejäänud viis veavad ikkagi välja. Projekte on kümneid, kattes lõpuks pea kogu legaalse ja moraalse tarbimise,“ vastatakse. „Väljamakseteks ja turunduseks läheb ~15% kaasatud rahast. Ülejäänu eest ehitatakse firma üles. Nii olen ise välja arvutanud nende piiratud faktidega, mis olen kätte saanud.“

UUS KRÜPTORAHA: Järgmisel aastal avanev krüptoraha eCredit peaks hakkama kohe ja agressiivselt kasvama.Foto: Lyconeti seminari materjalid

Kallis lugeja, kui ka Sinul on Lyconetiga kogemusi - positiivseid või negatiivseid, siis andke sellest teada aadressile margus.jarv@ohtuleht.ee

Lyconetiga liitunud ettevõtted 

Kui palju ettevõtteid on eri riikides Lyconetiga liitunud (20. oktoobri seis):

Itaalia   17 261

Kreeka  5110

Poola    3986

Saksamaa 3809

Hispaania 3574

USA 3069

Austria 3056

Tšehhi 2793

Portugal 2457

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee