Kommentaar

Mart Soidro | Indrek Tarandi kaitseks (20)

Mart Soidro, literaat, 29. november 2018, 17:43
Foto: TH
Mis siin salata, raske südamega panin ma loole sellise pealkirja. Sõber jaksab ju ise uue riigi patriootide, usutegelaste ja muud masti löömameestega, kes talle esmaspäeval keretäie andsid või selle teguviisi endale omasel vagural moel heaks kiitsid, võidelda. Milleks veel mina, Indrekust 36 päeva vanem mees?

Oleksin tahtnud pealkirjastada loo veidi teisiti. Näiteks „Tempel mällu kogu eluks” (kunagine liiklusreklaam), „Silmade avamise päev” (Jaan Krossi auhinnatud novell 1988) või „Ei juhtunud midagi” (Karl Ristikivi romaan, mille järel ei juhtunudki midagi).

Hästi tehtud, vaprad mehed!

Alustagem usumeestest, kes küll rüseluse käigus pildile ei pääsenud. Või magasid nad õige hetke maha ja imetlesid Toompeal lossi võlvide alla paigutatud võllapuud, kus rippus kodumasin (mikser)? Selle kõrval ootas hukkamise järge „stiliseeritud” plakat meie riigipeast. Selgitusega veidi juhmimatele patriootidele, et burkas võlla minev surmamõistetu on „Eesti rahva reetur nr 1”. Ja paremal Donald Trumpi nokatsmütsi kandev tahtejõulise lõuaga patrioot, kes oli loosungiga „Isamaa on eestlastele, mitte neegritele!”.

See oli ju see rahumeelne miiting, mida Indrek Tarand rikkuma läks? Eks ole. Usumehed, kes söakalt Tarandi teguviisi hukka mõistsid, kas palvetasite sel hetkel pühakojas pereväärtuste eest või tegelesite kinnisvaraäriga? Kas keegi pani sotsiaalmeedias tähele vaimulik Sakarias Leppiku kasvõi ühte etteheidet nendele plakatitele?

Ei! Kunagine isamaaliitlane ja 912 häälega 1999. aastal isegi riigikokku pääsenu hakkas hoopis Uku Masingut tsiteerima ja leidis, et Tarand sai tol päeval massimeedias liialt palju sõna. Ära tulnuks kuulata ka teine pool. Kui julgeti küsida, kas „Ringvaatesse” tulnuks kutsuda ka need argpüksid-närukaelad, kes selja tagant saadikut jalaga lõid, jäi püha isa hätta. Suu laulab, süda muretseb?

Jäin liialt pikalt peatuma meie silmakirjateenritel-kinnisvarahaidel. Pealegi käitusid nad miitingul ju vaoshoitult. Erinevalt Indrek Tarandist, kes suutis järjekordselt rikkuda heade kavatsustega korraldatud rahumeelse ürituse. Nii nagu Narvas 1993. aasta „referendumi” ajal, nii nagu 2000. aastal sealsamas Edgar Savisaarele sarvi tehes või 2009. aastal Keskerakonna valimisüritusel Kadri Simsonilt mikrofoni haarates. Ma ei kiida Indreku kahte viimatimainitud etteastet sugugi heaks. Narva referendumi nurjamisega on tal muidugi teatavaid teeneid, aga kas veerandsada aastat hiljem Rahvaliidust välja kasvanud päriseestlased seda tunnistavad ja tunnustavad, on muidugi iseasi. Seda peavad uued patrioodid ja päriseestlased ju tunnistama.

Neid poisikeselikke tempe, mil esimese hooga ei tundu olevat erilist sisu, aga mis tulevikus omavad sügavamat tähendust, on Tarand varemgi teinud. Aga las räägib pahareti kauge sugulane (vanatädi tütrepoeg) Jürgen Ligi: „Tarand murdis võõrale peole sisse ja ma mõistan EKRE piketil osalejate pahameelt ”(Postimees, 27.11. 2018). Kes siis veel, kui mitte tõeline multitalent ei mõistaks vanade kommunistide ja ka kolhoosnike hingeelu – selle väetise pealt ju EKRE oma selja sirgu lõi! Aga vanemad on meile nii või teisti armsad, ükskõik, kuhu nad kuulusid.

„Laske lapsukestel kaevikusse tulla!”

ütles kolonel ja saigi kindraliks (Juhan Viiding, 1976).

Viimasel EKRE kongressil täiendas erakonna esimees poeedi mõtet alljärgnevalt: „Ma tahan rõhutada: kindralid, kelle selja taga pole ustavat ja motiveeritud sõjaväge, jäävad ka parimate omaduste puhul lihtsalt kindraliteks. Teie olete meie kindralitele selleks sõjaväeks olnud ja tänu sellele oleme Eesti poliitikas kindlalt sisse võtnud auhinnalise kolmanda koha” (22.04.2018).

Ma ei tea, mis auastmes olid need ustavad sõjaväelased esmaspäeval Toompeal, kes europarlamendisaadikut värdjaks nimetasid. Aga need, kes fekaalidest ja nasaalidest kubisevaid sõnu kasutasid, olid ilmselt hierarhiat silmas pidades alles lapsukesed, näiteks allohvitserid. Said äkki püüdlikkuse eest tärni juurde?

Räägime parem tippudest. Jaak Madison (kolonel?): „Kui poleks olnud Ivari Padarit, kes Tarandit oma kehaga kaitses, siis oleks ta siit ära läinud mitte valge inimese näoga.”

Vikerraadio hommikuprogrammis (27.11.2018) tunnistas wunderkind, et see oli nali. Ja jätkas haledal häälel kurtmist, kuidas Tarand nende rahumeelse ürituse ära rikkus.

Aga jätkame krõbedamal toonil. Martin Helme (kindral, ei mingit kahtlust): „Pilt Toompea platsil käpuli olevast Indrek Tarandist, kes sotside loosungeid karjudes jalaga tagumikku saab, jääb poliitikut veel kauaks saatma” (Postimees, 27.11.2018).

Kui EKRE saaks valitsusse ja täituks reservkolonelleitnandi Leo Kunnase unelmatesoov saada kaitseministriks, on see vaid aja küsimus, mil tagumikku tagujad kraadi võrra kangemate pagunitega seal patseeriks. Puhtalt vormistamise küsimus, nagu läks EKRE auesimehe Arnold Rüütli astumisega NLKPsse juba 1964. aastal (vt Peeter Ernits „Viimane rüütel”, 2017).

Poliitika ei ole nõrganärvilistele!

Nii on korduvalt öelnud Mart Helme, kui mõni äraräägitud kandidaat ei tahagi kandideerida eelseisvatel valimistel EKRE nimekirjas. Seetõttu paneb mind imestama, et „kindralite” suust kostab viimastel päevadel haledusenoote, et mitte öelda ulgumist. Tuul käib pea ja kaabu vahelt läbi?

Kogu austuse juures perekond Helme partei suhtes, kardan, et veel nii mõnigi kahevahelolija võib kandideerimisest loobuda. Aga pole hullu! Esmaspäevasel miitingul olijatest saab EKRE nimekiri kindlasti tummise täienduse. Peale ühe lühemat kasvu vapra vanahärra, kes astus Indrek Tarandi kaitseks välja.

Videopilt räägib rohkem kui sada sõna. Mul ei ole midagi lisada ja kaitsekõnet ei tulegi.

20 KOMMENTAARI

ü
üks kerge obadus 1. detsember 2018, 14:44
ei ole peksa saamine ja kehavigastuste tekitamine.
v
väljenduskunsti alused 30. november 2018, 20:38
Juba sõna "literaat" artikli autori nime juures viitab sellele et artiklis on oodata seda, et logörrea materialiseerub kirjasõnas. 1. Hoia tekst võimalikult lühike 2. Püsi teemas 3. Ole konkreetne 4. Esita arusaadav seisukoht 5. Ole valmis vastama küsimustele
Loe kõiki (20)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee