Maailm

Sarimõrvar tunnistas üles 90 ohvri tapmise (10)

Toimetas Greete Kõrvits, 30. november 2018, 08:08
Viimaks lahendatakse kümned surmad, mis sarimõrvar Samuel Little'i hingel lasuvadFoto: AP/Scanpix
Kolme naise mõrva eest eluaegset vangistust kandev 78aastane mees tunnistas, et tema hingel on tegelikult 90 ohvri elud, vahendab BBC.

Kui tema ülestunnistus peaks tõeseks osutuma, on Samuel Little üks USA ajaloo hullemaid sarimõrvareid. Läbi nelja aastakümne väldanud jõhkrad veretööd algasid 1970. aastal ning lõppesid alles kusagil 2005. aasta paigus.

Samal teemal

Seni on FBI uurijad tuvastanud, et 34 Little'i väidetavalt 90 ohvrist on tõepoolest tema käe läbi surnud.

2012. aastal nabis politsei kodutute varjupaigas ööbinud Little'i kinni seoses hoopis väiksemõõdulise narkokuriteoga. Mehelt võetud DNA-proovid osutusid aga üllatavalt niidiotsaks enam kui 20 aastat vanades mõrvajuhtumites. Kolm aastail 1987-1989 Los Angeleses tapetud naist olid, nagu selgus, tema ohvrid. Kõiki naisi oli Little enne nende surma saabumist peksnud ja kägistanud. Surnukehad leiti Los Angelese kandis eri kohtadest.

FBI-l oli põhjust kahtlustada, et Little ei piirdunud vaid nende kolme mõrvaga. Viis, kuidas ta need kolm ohvrit teadaolevalt mõrvas, oli kahtlaselt sarnane paljude teiste, üle kogu riigi toimunud ning seni lahendamata mõrvadega.

Üks Texase osariigi kohalik korravalvur otsustaski võimalust kasutada, et lahendada üks aastakümneid vana mõrvalugu. Ta lendas koos FBI ekspertidega Californiasse, kus Little vangis istub, et meest intervjueerida.

Uskudes, et ülestunnistus võimaldab talle üleviimise teise vanglasse - Little ei pääse nagunii kunagi vabadusse - nõustus mõrvar rääkima.

Little on kehva tervise juures ning vabadusse enam iial ei pääseFoto: AP/Scanpix

Jõhkardi ohvreid leidub kogu riigis, rannikust rannikuni, Californiast Marylandini. Tema peamisteks ohvriteks olid abitud naisterahvad: vaesed, sõltlased, kodutud, prostituudid. Kuna ohvrid olid sageli marginaliseeritud ja ühiskonna põlu all inimrühmadest, ei suvatsenud uurijad paljude mõrvade toimumise järel Little'i tabamiseks eriti ressursse kulutada. Little ei tapnud oma ohvreid noa või tulirelvaga, vaid kätega (ta oli noorena poksija), jättes laisematele politseinikele mulje, et ilma noa-või kuulihaavadeta laiba puhul pole mõtet asja rohkem uurida. Suhtumine „on mingi narkar, küllap sai üledoosi“ oli paraku valdav. Suurem osa kuritegusid leidis aset ajal, mil DNA-tehnoloogia veel kasutusel polnud.

Texase korravalvurit James Hollandit näib Little usaldavat. Ta viidi üle Texases asuvasse vanglasse, kus konstaabel temaga pea iga päev vestleb, aidates eakal mõrvaril ükshaaval kõiki ohvreid meenutada. Viimaks saavad tapetud ja nende lähedased, kes elus on, vähemalt rahu...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee