Tallinnas Nautica keskuse Rimis leidsid ajakirjanikud kiiresti mitu rahvuskaaslast, kelle arvamus Eesti poodide hindadest suuresti kattub. Anne ja Aleksi räägivad, et soomlasi on Tallinna peal tõesti viimasel ajal vähem, kuid venelasi ja isegi sakslasi aga kõvasti rohkem.

Anne mõtiskleb, et vaatab Eesti poes ikka alati hindu. Tema hinnangul on lihatoodete hind Soomega samal tasemel, juustud aga odavamad. Ei Anne ega Aleksi näe mingit mõtet osta Eestist Soome piimatootja Valio kaupa, neid huvitavad ikka kohalikud juustuhõrgutised. Anne, kes nimetab ennast naerdes juustuhulluks, lisab, et sõbrad, kes teda autos ootavad, arvavad raudselt, et naisel läheb poes nii kaua, sest uudistab juustuleti ees. Alkoholi pärast need kaks Eestis ei käi.

Sõbrannad Sanna ja Marjatta naasevad kodumaale lisaks nipsile-napsile endi sõnul maailmatu hulga riietega. Neil on kusagil Tallinnas tuttav rõivamüüja, kelle juures käivad nii paar korda aastas. Ka Anne räägib, et riideid on tark Tallinnast osta - valik on stiilsem ja naiselikum.

Kõik Ilta-Sanomatega rääkinud soomlased kinnitavad, et ehkki hinnad võivad olla tõusnud, ei ole Eesti veel nii kallis, et teda hüljata. Nagu ühest suust soovitavad nad rahvuskaaslastel ka natuke loomingulisemad olla ja vaadata Eestit ka väljaspool Tallinna vanalinna müüre.

„No kui tahad, võid ju Raekoja platsil õlle eest 8-9 eurot välja käia, aga juba Pärnus on poole odavam,“ arutleb Reijo. Kaks Reijo-nimelist sõpra on vahel Eestit väisanud üldse mootorratastel, siis pole eriti arukas mingit šopingut tehagi, naudi ainult ilusat Eestimaad. Sel korral on Reijod, tõsi küll, jõulujookide jahil.

Mis puudutab aga eestlaste viisakust ja sõbralikkust, paraku selles loos ei uurita. Ilta-Sanomate kommentaariumis aga olid mõned põhjanaabrid lausa nii solvunud, et soovitasid eestlaste vastu veekahurid või müüri üles seada.