Eesti uudised

Raivo Vare: kui tuleb tunnel, siis on Talsingi või Hellinna sünd paratamatu (4)

Sirje Presnal, 29. november 2018, 13:33
Raivo VareFoto: Teet Malsroos
Tallinna-Helsingi tunnel ei ole enam utoopia vaid täiesti võimalik reaalsus. Visionäär Raivo Vare usub, et tunnel seob tahes-tahtmata Tallinna ja Helsingi üheks linnaks, mis majanduslikus mõttes tooks kasu mõlemale poolele. Ise küsimus on, kuidas inimesed Talsingi ideega kaasa tulevad.

Nädala jagu päevi tagasi käis ufoloog Igor Volke Õhtulehe veergudel välja mõtte, et eestlased ja soomlased võiks leivad ühte kappi panna: oleme üks Kalevi rahvas, ühise rahvusromantilise semiosfääri ning sarnase mõttelaadiga. Volke ideed toetavad ka majanduspoliitilised huvid – tulevikus võiks suur osa Hiina ja Venemaa Euroopa-suunalisest kaubaveost toimuda Soome ja Eesti kaudu. See eeldab muidugi, et Rail Baltic kunagi ka füüsiliselt kehastub.

Samal teemal

Logistikaguru Raivo Vare leiab samuti, et Eesti ja Soome võiks üritada rohkem ühe jalga astuda. „Volkel on õigus, kui ta räägib uutest võimalustest Eesti-Soome koostöös ja -toimes, eriti Tallinn-Helsinki liinil. Seda nii kaubateede kui ka tunneli osas,“ sõnab ta. „Sisuliselt on Soome transpordiminister otse öelnud, et nende poolt on tunnelil ainult siis mõtet, kui Rail Balticust saab asja. Kui aga tekib tunnel, siis Talsingi või Hellinna sünd on paratamatu.“

Maailma põnevaim linnastu

Tallinna-Helsingi tunneli projekti eestvedaja (ja räppar) Kaarel Kose leiab, et kahe linna omavaheline kindel ja kiire ühendus muudab Tallinna-Helsingi kaksiklinna maailma kõige põnevamaks linnastuks. „Suudaksime maailma mõttes pakkuda unikaalset kogemust ja väga palju erinevaid kultuure: soome, eesti, vene kultuuri, modernsust, keskaaja vaibi, (digi)innovatsiooni, turvalisust, kõrge elamisväärsust, põhjamaist ratsionaalsust ja müstitsismi…“ loetleb Kose. „Meil on löögipositsioon näiteks mõlemal pool lahte oleva tugeva haridussüsteemi näol. Kuid need asjad ei ole isegi lähedal oma võimalikule potentsiaalile hea koostöö korral. Kui Läänemere metropolid on Peterburg, Stockholm ja Kopenhaagen, siis suudaksime jõujooned teisiti pöörata ja oma nii-öelda keskse positsiooni maksma panna.“

Kose lisab, et loomulikult on tunnelil ka tehnilist võlu. „Hetkel, kui see täna valmis saaks, on maailma pikim merealune tunnel omaette vaatamisväärsus,“ sõnab ta. „Lisaks on selle mastaapse tunneli väärtus täiesti uue koridori avamisel regioonile sama sümboolne nagu relatiivsusteooria füüsikas. Põnev on tegeleda tuleviku planeerimisega ja sobitada täiesti uut struktuurselt muutvat lahendust eksisteerivatesse süsteemidesse. Loomulikult on kõige juures alati ka küsimus puhtast rahalisest tasuvusest… see pole ehk nii võluv (kahjuks), aga annab võimaluse innovatsioonidele.“

Kose leiab, et Tallinna-Helsingi tunnel on ühendav ka pelgalt ideena, ilma betooni valamata.

Rohkem kui sada aastat vana mõte

Vare omakorda lisab, et Eesti-Soome ühisriigi idee pole üldse uus. Juba aastatel 1917-20 oli see eriti Eestis üpris populaarne. Kusjuures idee juured olid olemas juba Lydia Koidulal, kes 1881. aastal kirjutas oma kuulsad värsiread Soome sillast: Taara võlvis õnnekaane / Soome-Eesti pinna pääl’ / Silla otsad ühendatud / Kandes ühte isamaad…

„Sedasama Soome-Eesti silla ideed kuulutas ka 1909. aastal Konstantin Päts, 1917.a. ideele andis uue tõuke Gustav Suits, rääkides juba avalikult ja otse unioonist ja kaksikvabariigist,“ räägib Vare. „1918 tegi Eesti pool isegi soomlastele vastavaid ettepanekuid. Ka hiljem on selle mõttega korduvalt mängitud.“

Ühes varasemas sõnavõtus on Raivo Vare märkinud, et tunneliprojekti kõige keerulisem osa ei ole selle tehniline lahendus ega isegi mitte raha leidmine, vaid selle „söödavakstegemine“ suurele hulgale erinevatele huvigruppidele ja Eesti ning Soome ühiskonnale tervikuna. Mitte kõigile meist ei meeldi mõte ühislinnast, milleks Tallinn ja Helsingi tunneli teostudes võib-olla saab.

„Mingis vaates oleks kaksiklinn õige lahendus, aga usun, et meie väärtus on siisiki erinevates kultuurides ja veidi erinevates tavades,“ leiab ka Kose. „Ideaalses maailmas võiks Tallinn ja Helsingi olla siiski kaksiklinn – ehk linnad, mis toimivad väge heas sümbioosis. Inimestel ei tohiks olla mingeid takistusi ja vahet selles osas, kus nad ennast teostavad. Näiteks kooli, töö või elukoha valik võiks ja peaks toimuma täiesti tajumatult. Riigi- või linnapiire ei tohiks kuidagi üksikisiku tasandil tajuda. Aga erinevad kultuurid-keeled, ja see osa, mis annab unikaalsuse nii linnajaole kui ka kogukonnale, võiksid olla esil ja väga tugevalt väärtustatud. Võib-olla Tallinn kultuuriliselt äkilisema ja ajaloolises mõõtmes mitmekihilisemana, võiks paljugi võtta üle Helsingi inimkesksusest ja süsteemsemast edasiliikumisest.“

Milliseks kujuneb Eesti ja Soome tulevik, teedest, tunnelist, ühislinnast, vaimsest ja kultuurilisest vastutusest ning väljavaadetest kõneldakse juba sel laupäeval, 1. detsembril kell 14 Von Glehni teatris seminaril „Eesti ja Soome Kalevi rahvas: mis saab edasi?“

Sami Lotila: Eestil on juba „tore“ kaksiklinn - Narva-Ivangorod

„Need, kes Helsingi-Tallinna kaksiklinna usuvad (nii Eestis kui ka Soomes), on liiga palju oma kakaseid alukaid nuusutanud ja reaalsustaju kaotanud,“ põrutab skandaalne soomlasest Eesti-kriitik Sami Lotila. Ta arvab nõnda hoolimata asjaolust, et Tallinna-Helsingi tunneli ja võimaliku ühislinna üks suurimaid toetajaid on tema kaasmaalasest ärimees ning legendaarse telefonimängu Angry Birds looja Peter Vesterbacka.

„Soome on Soome ja Eesti on Eesti – kultuuriliselt, ajalooliselt ja poliitiliselt täiesti erinevad maad ja rahvad,“ põhjendab Lotila, kelle sõnul püüab Soome hoida kinni nii-öelda Lääne ja Põhjamaade väärtustest, Eesti aga tuigerdab endiselt slaavi või Nõukogude Liidu väärtusruumis ja ilmselgelt ei tahagi sealt kuhugi.

„Kes tahaks lüüa kampa rassistidega ja sõja õhutajatega? Kindlasti mitte Soome,“ jätkab meie hõimuvend, lisades, et Soome üritab pigemini tugevdada suhteid Rootsiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee