Maailm

Pagulased hülgasid Soome väikelinna (16)

Toimetas Greete Kõrvits, 28. november 2018, 18:45
Suuremates linnades on paremad võimalused nii soome kui emakeeles suhtlemiseks, räägivad pagulased Reuters/Scanpix
Ehkki Rautjärvi alev tegi kõik, et asüüli taotlenud inimesed end nende linnas sisse seaksid, on enamik neist nüüdseks väikelinna elu ära põlanud, vahendab YLE. Kas elu oli väikeses kohakeses liiga igav?

Kaks aastat tagasi valmistus Soome-Vene piiri lähistel asuv Rautjärvi vastu võtma 40 põgenikku, kelle varjupaigataotluse Soome valitsus heaks kiitis. Pooled neist olid pärit Eritreast, pooled Süüriast. Pooled lapsed. Aastaga olid pea kõik aga Rautjärvist nelja tuule poole kadunud.

Kuid mis sobib lapsele, ei ole tingimata atraktiivne täiskasvanuile, kes otsisid elult enamat kui vaid tore lastehoid.

Süürlase Hassan Asad Alkhatebi nelja lapsega perekond elas Rautjärvis pisut üle aasta, kuid kolis siis ära. Hassani sõnul oli väikeses kohakeses väga kehv transpordiühendus. Algul toimusid keeletunnid Rautjärvis, ent kui algtase selgeks saadud, jätkusid edasijõudnute kursused Imatras, kuhu viis ja kust tõi päevas vaid üks buss.

Rautjärvi valla töötajate sõnul oli selline samm vältimatu, sest õppetöö käigus tekkis vajadus luua väiksemad rühmad, kellele määrata erinevad õpetajad. Mõned asüüli saanud olid akadeemilise haridusega, mõni polnud aga oma kodumaal elu sees koolipinki näinudki.

Mis puudutab tööd, siis ehkki uustulnukatel oli huvi tööd teha, olid võimalused selleks Rautjärvis siiski liiga kasinad. Hassan, kes oli kodumaal maalikunstnik ja õpetaja, räägib, et Rautjärvis ei olnud töövõimalusi paraku üldse. Samuti leiab suuremas kohas kergemini inimesi, kellega soome keelt harjutada. Paar aastat paguluses olnud perekonna väikseim tütar ei osanud aga enam korralikult oma kodukeelt ning Espoos leidsid nad võimaluse lapse emakeeleõpet toetada.

Ühe põhjusena toovad nii eritrealased kui süürlased välja selle, et suuremates linnades on rohkem võimalusi enda kultuurist pärit inimestega suhteid luua. Rautjärvi vallaametnikudki mõtisklevad tagantjärele, et parem oleks olnud võtta vastu 40 inimest ühest rahvusest, mitte kaht rühma inimesi, kel üksteisega mitte midagi ühist pole.

16 KOMMENTAARI

r
raske taibata 29. november 2018, 13:19
selgelt tuli välja, et minnakse sinna kus omasugustega rohkem koos saab olla ja sealt edas no go tsoonid jne
r
Reeli 29. november 2018, 11:09
Üks oli ju kodumaal õpetaja.Õpetanud siis Rautajärvil oma sitikaid.Seal pole kerge põgeneda kui ühel päeval tuleb tahtmine titekäru lükkaval naisel kõri läbi lõigata.
Loe kõiki (16)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee