Maailm

Uuendatud kell 18.20

KIIEV: Kertši väinas toimunu sarnaneb Talvesõja algusega (22)

Aadu Hiietamm, 28. november 2018, 18:20
VAHISTATUD: Venemaa peab Kertši väinas kinni peetud Ukraina mereväelasi piiririkkujateks ning nad jäävad Simferopoli kohtu otsusel esialgu kaheks kuuks vahi alla. Pildil eskorditakse kohtusse üht Ukraina mereväelast.Foto: Scanpix
Ukraina president Petro Porošenko kardab, et tema riiki ähvardab sõda Venemaaga. Ukraina suursaadik ÜROs Volodõmõr Jeltšenko võrdles Kertši väinas toimunud Ukraina kolme laeva ründamist Mainila laskudega, mis viisid 1939. aastal Talvesõja alguseni. 

Ukraina president Petro Porošenko peab võimalikuks, et Vene väed tungivad Ukrainasse ja kahe riigi vahel puhkeb sõda. „Meil on selged andmed, et pühapäevane Ukraina laevade ründamine on alles algus,“ ütles riigipea telekanalitele antud intervjuus, milles ta selgitas vajadust kehtestada riigi kümnes oblastis 30 päevaks sõjaseisukord. 

Porošenko näitas ajakirjanikele luuresputniku fotosid Ukraina piirist 18 kilomeetri kaugusel asuvast Vene sõjaväebaasist. 17. septembril, 24. septembril ja oktoobris tehtud fotod näitavad presidendi sõnul, et Venemaa on kolmekordistanud tankide arvu piki Ukraina piiri paiknevates baasides. „Ma tahan, et keegi ei arvaks, et need on mingid nalja- või mänguasjad,“ rõhutas president. 

Samal teemal

Sõjaseisukord lõpeb 26. detsembril

Just seetõttu otsustati Venemaaga piirnevates Ukraina oblastites kehtestada 30 päevaks sõjaseisukord, mis algas 26. novembril kell 14 ja lõpeb 26. detsembril kell 14. 

Samal päeval arutas New Yorgis Venemaa ja Ukraina pingestunud suhteid ÜRO julgeolekunõukogu. Ukraina suursaadik ÜROs Volodõmõr Jeltšenko võrdles pühapäeval Kertši väinas toimunut 79 aasta taguse sündmusega. Täpsemalt rääkis ta 26. novembrist 1939, kui Nõukogude armee tulistas suurtükkidest Soome piiri lähedal asuvat Mainila küla. Seejärel väitis Moskva, et lasud tulistati Soomest ning kasutas seda väidet ettekäändena Soome ründamiseks 30. novembril 1939. Algas 105 päeva kestnud verine Talvesõda.

Jeltšenko ütles, et Venemaa ründas pühapäeval Kertši väinas Ukraina laevu, kuid väidab agressiooni tunnistamise asemel, et see oli hoopis Ukraina provokatsioon. 

Porošenko sõnul lootis Moskva, et Ukraina laevade hõivamise operatsiooni käigus saab mõni venelane surma, mis andnuks ettekäände suuremaks rünnakuks ukrainlaste vastu. Ukraina president lisas, et laevade ründamisel osalesid ka Venemaa sõjalennukid. 

Porošenko ütles, et ta soovis pärast sõjalaevade hõivamist esmaspäeva öösel vestelda telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid paraku see ei õnnestunud. 

Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov eitas agentuuri Interfax vahendusel sõjaplaane. Ta kinnitas, et Venemaa ei ole kunagi kavandanud Ukrainaga sõja alustamist. Kossatšov iseloomustas Porošenkot kui sõjapresidenti. 

HÕIVATUD LAEVAD: Venemaa toimetas Kertši väinas pühapäeval hõivatud Ukraina puksiiri ja kaks suurtükikaatrit sealsesse sadamasse.Foto: Reuters/Scanpix

Ukraina president, NATO ja Euroopa Liit nõudsid Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste kohest vabastamist.  

Vastuseks sundisid Vene eriteenistused Ukraina meremehi kaamera ees tunnistama oma provokatiivset käitumist. Simferopoli kohus otsustas jätta Ukraina mereväelased  süüdistatuna ebaseaduslikus sisenemises Vene vetesse ja piirivalvurite hoiatuse eiramises kaheks kuuks vahi alla. Kohtus süüdimõistmisel ootab neid aga koguni kuni kuueaastane vanglakaristus. 

Lääne reaktsioon on jäänud vaoshoituks

Euroopa Liidus on arutluse all Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide karmistamine. Vastava ettepanekuga esines Euroopa Liidu praegune eesistujariik Austria. Ajalehe Die Welt andmetel toetavad Austria ettepanekut Eesti ja Poola. Seevastu Saksamaa ja Prantsusmaa ei soovi sanktsioone laiendada, sest praeguses olukorras olevat vaja usaldusväärseid suhteid Moskvaga. Saksamaa ja Prantsusmaa pakkusid end ka Venemaa ja Ukraina konfliktis vahendajaks, kuid said Moskvast eitava vastuse.   

USA president Donald Trump.Foto: AP/Scanpix

Kujunenud olukorras on oluline, kuidas käitub Washington. USA president Donald Trump hoiatas ajalehe The Washington Post vahendusel, et ta võib tühistada kohtumise Venemaa presidendiga, mis peaks tulema Buenos Aireses. USA president lisas, et ootab oma julgeolekunõunikult raportit pühapäeval Kertši väinas toimunu kohta ning langetab seejärel otsuse. 

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles vastuseks USA presidendi hoiatusele, et Kreml on võtnud selle teadmiseks. Ettevalmistusi Putini ja Trumpi kohtumiseks aga jätkatakse, sest  Washington ei ole seda tühistanud.

Kui aga Trumpi ja Putini kokkusaamine Buenos Aireses jääb tõepoolest ära, siis ei saa USA president täita ka Porošenko palvet. Nimelt palus Ukraina president USA kolleegi edastada Putinile järgmine sõnum: „Palun koristage end Ukrainast, mister Putin!“ 

Praeguse seisuga on Euroopa Liidu, NATO ja ka USA reaktsioon Ukraina laevade hõivamisele Kertši väinas jäänud vaoshoituks ja tagasihoidlikuks, ning see võib julgustada Venemaad uutele agressiivsetele sammudele.

Venemaa president Vladimir Putin rõhutas kolmapäeval Moskvas investeerimisfoorumil, et provokatsiooni Kertši väinas organiseeris Ukraina president, et tõsta presidendivalimiste eel oma madalat reitingut. Seejuures kinnitas Putin, et toimus piiriintsident ja ei midagi enamat.

22 KOMMENTAARI

p
Peeter. 29. november 2018, 08:46
Kaks võimalust miks oli seda avantüüri vaja.Kui avantüüri korraldas Porozenko siis valimiste pärast aga kui töötati välja NATO staabis siis otsitud põhjusega NATO laevade sisenemiseks Aasovi merre.Kumb variant on õige näitavad lähemad 3-4 kuud .
a
ajaloo huviline 28. november 2018, 22:17
Väike võidukas sõda maandab ära riigi sisepinged, tõstab esikohale patriotismitunde ning liidab rahva kokku. Oma valitseja ümber. See on juba vana, tu...
(loe edasi)
Loe kõiki (22)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee