Sisuturundus

Ekspert soovitab: mil moel jätta töövestlusel hea mulje ja kuidas küsida palka juurde? 

CV Online, 29. november 2018, 13:24
 Envato Elements
„Tööintervjuu puhul on kõige tähtsam, et tööd peab tõesti tahtma. Paraku jõuavad paljud inimesed intervjuule juhuslikult – nad ei mäleta, kuhu on kandideerinud ning peavad seda B- või C-plaaniks. Tavaliselt saab sellest aru ka tööandja,“ räägib CV-Online’i tööelu spetsialist ja turundusjuht Rain Resmeldt Uusen.

Seega soovitab Rain Resmeldt Uusen enne tööintervjuule minemist teha ettevõtte kohta taustauuring ning mõtestada lahti töösisu – mis on sinu tugevused ja nõrkused kõnealusel ametipositsioonil. „Intervjuul ole siiras, avatud ja aus ning ära halvusta teisi. Päris kindlasti pole mõtet seda teed minna, et ennast upitada ja eelmist tööandjat maha teha,“ lausub Resmeldt Uusen.

Kasuks tuleb sõbralik huumor ja oskus iseenda üle naerda. „Tavaliselt küsitakse intervjuul ka nõrkuste kohta, nii et ole selleks valmis. Hea võimalus on seda teha läbi sõbraliku prisma,“ nendib spetsialist.

Küsida tasub, millised on töötingimused, töökorraldus, palk ja arenguvõimalused. „Uuri töö kohta, et tekiks realistlik pilt sellest, milline saab olema sinu panus, mis töökeskkonnas töötama hakkad ning mis saavutused võiksid olla oodatud ja väärtuslikud. Kui ettevõttes on boonuste ja lisatasude süsteem, peaks sellest kohe alguses selgust saama. Sama lugu on ka võimalustega areneda ja edasi liikuda,“ selgitab Resmeldt Uusen.

Ometi toonitab ta, et arenguvõimaluste kohta liigselt uurimine võib olla libe tee. „Selgita kõigepealt, mida sellel ametikohal panustad ning alles seejärel uuri järgmiste võimaluste kohta. Keskendudes ainult arenguvõimalustele, võib tekkida mulje, et sa ei tahagi tööd, millele kandideerid,“ lausub spetsialist.

Töövestlus peaks olema võrdne kohtumine

Suureks veaks nimetab Resmeldt Uusen seda, kui tööintervjuule minnakse puusalt tulistama. See on muide asi, mille vastu võivad eksida ka tööandjad. „Töövestlus on võrdne kohtumine – kumbki pole jõupositsioonil. Mõlemad peavad eeltööd tegema ja huvi tundma, et saada aru, kas koostöö toimib,“ toob ta välja.

Kindlasti ei tasu rääkida seda, mida arvatakse tööandjat tahtvat kuulda. „Juba see loob ebausutava pinnase. Kui kõrval on hoopis avatum, siiram ja rohkem eeltööd teinud kandidaat, langeb kaalukauss ilmselt tema poole,“ nendib Resmeldt Uusen.

Karta pole vaja palga kohta küsida, sest töö eest tasu saamine on loomulik. „Väga paljud inimesed lähevad tööle teise kohta, sest olemasoleva tööandjaga pole jõutud mõistlike kokkulepeteni. Seega tuleb kõigepealt aru saada, kas ettevõte, kuhu lähed oma teadmisi ja oskusi rakendama, on valmis sulle sobivat palka maksma. Niisiis võibki palga kohta küsimine olla vestluse stardipositsioon,“ mõtiskleb Resmeldt Uusen.

Kui aga töövahetus on tingitud soovist edasi areneda, vahetada valdkonda või seotud muude pikaajaliste plaanidega, pole palk tihti kõige määravam. „Sel puhul võiks palgani jõuda loomuliku vestluse käigus. Kui palgateema muutub jube keeruliseks, siis peaks ehk korra mõtlema, miks see nii on,“ leiab tööelu spetsialist.

Palka juurde küsides ole realistlik

Töötajatele, kes on samas kohas juba mõnda aega ametis olnud ning soovivad palgakõrgendust, annab CV-Online’i tööelu spetsialist Rain Resmeldt Uusen samuti nõuandeid. Tema hinnangul on kõige tähtsam, et palgaläbirääkimistel ei mindaks liiga isiklikuks.

„Palka ei tasu juurde küsima minna sellisel põhjusel, et mul üür tõusis või laps läks kooli. Keegi ei tõsta töötaja palka, sest tema kulutused on suurenenud,“ toonitab Resmeldt Uusen. „Palka tõstetakse põhjusel, et töötaja väärtus on läbi tema kogemuste ettevõtte jaoks tõusnud. Töötaja kompetents on nii suur, et tema lahkumist ei soovita.“ Kui senine töötasu on aga aastaid ajale jalgu jäänud ning seetõttu turu keskmisest oluliselt väiksem, võrreldes sarnastel positsioonidel ja sarnase kogemustega töötavate inimeste palganumbritest, võib tööandjale teha loomulikult alati ka ettepaneku palganumbrit korrigeerida, argumenteerides seda elukalliduse tõusuga. „Võib juhtuda, et tööandja pole seda ise lihtsalt veel tähele pannud,“ julgustab Uusen.

Et saada aimdust, kui palju palka on mõistlik küsida, tasuks läbi töötada Palgad.ee veebileht. „Uuringud näitavad, et inimeste ootus palgatõusule – eriti, kui nad tööd vahetavad – on 400–500 eurot. See on keskmisena suhteliselt palju. Kui see on ootus, tuleb suuta ka tööandjale kuidagi põhjendada, miks ollakse alates järgmisest kuust 400–500 eurot rohkem väärt,“ tõdeb Resmeldt Uusen. Sealjuures peab arvestama, et ilmselt antakse palgatõusuga kaasa ka uusi kohustusi või lisavastutust.

Kindlasti ei tasu minna liiga ahneks: võib juhtuda, et tööandja hakkab tööturul otsima uut inimest, kes oleks oma soovidega mõistlikemates piirides. „Märksõnadeks on eneseanalüüs, turuolukorrast aru saamine ja suhtlemisoskus. Kui need on olemas, siis ei saa palgaläbirääkimised väga palju valesti minna,“ lisab spetsialist.

Miks võiks CV aktiivsena hoida?

Rain Resmeldt Uusen soovitab hoida CV Online’is oma CV aktiivne ka juhul, kui pidevalt uut tööd ei otsita.

„Inimesed ei pea olema oma praegusel töökohal tingimata rahulolematud. CV aktiivsena hoidmine annab hoopis võimaluse saada aimdust, milliseid väljakutseid leidub ja mis on töötaja väärtus,“ selgitab ta. Sel puhul on vajalik oma CV'd aeg-ajalt täiendada.

Resmeldt Uuseni sõnul otsivad värbajad aktiivselt kandidaate erinevatele ametikohtadele. „Vahel on nii, et töötad oma ettevõttes, oled sellele keskendunud ja olukorraga rahul ega tea, et tööturul on sulle hoopis sobivam väljakutse. Värbajad, kes leidsid su CV, võivad sind sinna juhatada,“ sõnab ta.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee